Nonii, kus on Võru-Tallinna rong? Või tuleb kaubarong?Huvitav on ka see, et googeldades tuleb toobiga viiteid infopäeva toimumise kohta. Peale toimumist oli Maalehe artikkel. Kas huvi teema vastu jahedam kui tänane ilm? Ajaloo huvides märgime, et tänaseks lubati kuni 30 plussi!
Ja siin siis üks tore tekst.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&date=1263219752&paevakord=5536
Inara Luigas Austatud kolleegid! Austatud minister! Ma soovin kõigepealt teile Setumaa kombe kohaselt head vana aasta lõppu, aga muidugi edukat seda aastat ka!
Eelmise aasta 11. novembril esitasime arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Arupärimise sisu käsitleb Koidula raudteepiirijaama ehitust.
Koidula raudteepiirijaama ehitus on kulgenud plaanipäraselt, nagu me kõik teame, ning ligi miljard krooni maksev rajatis peaks valmima 2011. aastal. Selle peamiseks ülesandeks saab Venemaa ja Euroopa Liidu kaubaveoste korraldamine ning ööpäevas peaks see läbi laskma üle 40 rongi. Arvatakse, et Koidula piiripunkti kaudu hakkavad sõitma ka reisirongid Riiga, Peterburi ja Moskvasse.
Me esitasime majandusministrile kuus küsimust. Esiteks, kuna piirijaam on mõeldud esmajoones kaubavedude jaoks üle idapiiri, siis kas on olnud vajalikud ning kas on toimunud läbirääkimised meie idanaabri Venemaa Föderatsiooniga ja millised on läbirääkimiste tulemused? Teiseks, kui palju ja milliseid töökohti planeeritakse raudteepiirijaama haldamiseks ja teenindamiseks? Kolmandaks, kas Kagu-Eesti vallad ei peaks saama juba praegu ametkondadelt ülevaate seal loodavate töökohtade kohta, et oleks võimalik alustada täiendus- ja ümberõpet, et olla valmis konkureerima loodavatele töökohtadele? Kes peaks olema kontaktisik või -institutsioon selles küsimuses? Neljandaks, kuidas on kavandatud tulevikus rongiliiklus Koidulast Riiga, Peterburi ja Moskvasse ning mis on selle tagamiseks praeguseks ajaks tehtud? Viiendaks, mis võib olla suurimaks takistuseks (vedajate ärikaalutlus, jaama kasutamise eest küsitav kõrge infrastruktuuritasu), et nimetatud reisirongiliiklus jääb paikkonna elanikele vaid unistuseks? Viimaseks, kui suurt tulu võib teenida riik maksutuludena riigieelarvesse objekti täismahus rakendumisel? Aitäh! Ootame nüüd vastuseid.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid esitatud küsimuste eest ja vastan nendele kuuele küsimusele.
Esimene küsimus: "Kas on olnud vajalikud ning kas on toimunud läbirääkimised meie idanaabri Venemaa Föderatsiooniga ja millised on läbirääkimiste tulemused?" Otsesed läbirääkimised Venemaa Föderatsiooniga seoses Koidula piirijaama valmimisega ei ole vajalikud, kuna rongiliiklus läbi Koidula jaama toimus ka enne uue piirijaama ehitamist. Uue raudteepiirijaama ehitamise otsuse tingis eelkõige senine ebanormaalne olukord rongide piiri- ja tollikontrolliga Oraval, kus vajalike ruumide puudumise tõttu oldi sunnitud piirikontrolli tegema ebamõistlikes tööoludes ning tollikontrolli tehakse lausa Tartus, ligi saja kilomeetri kaugusel riigipiirist. Uus, ehitatav jaam võimaldab teenindada rohkem ronge, samuti on võimalik laiendada veetava kauba sortimenti (näiteks toiduained, puit, elusloomad), kuna luuakse kaupade veterinaar- ja fütosanitaarnõuete kontrolli võimalused piiril. Sel aastal toimunud Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Venemaa Föderatsiooni transpordiministeeriumi vahelise transpordikomisjoni kohtumisel Tallinnas informeeriti Venemaa valitsust muude raudteel kaubaveoga seotud küsimuste arutamise käigus ka Koidula piirijaama projektist ning selle peatsest valmimisest
Teine küsimus: "Kui palju ja milliseid töökohti planeeritakse raudteepiirijaama haldamiseks ja teenindamiseks?" Kõigepealt, need arvud, mis ma ütlen, on esialgsed. Koidula raudteepiirijaama haldamiseks ja teenindamiseks planeerivad tegutsema hakkavad ametkonnad töökohti järgmiselt: Maksu- ja Tolliamet esialgu 12 töökohta, AS EVR Infra 2 töökohta, AS EVR Cargo 10–15 töökohta, Veterinaar- ja Toiduamet 9 töökohta, Riigi Kinnisvara AS 30–40 töökohta. Arvestama peab aga seda, et kuna Koidula jaam hakkab tööle ööpäev läbi, siis vajab iga töökoht toimimiseks mitut inimest, hinnanguliselt vajatakse kokku 130–150 inimest.
Kolmandaks küsitakse, kas Kagu-Eesti vallad ei peaks saama juba praegu ülevaate ametkondadelt ja kes peaks olema kontaktisik või -institutsioon selles küsimuses. Teema tõstatamine on kindlasti põhjendatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium organiseeris sel eesmärgil eelmise aasta detsembri alguses Värskas infopäeva, kuhu olid kutsutud kõik osapooled: Riigi Kinnisvara AS-i, Eesti Raudtee, Maksu- ja Tolliameti, Taimetoodangu Inspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduameti, Kagu Piirivalvepiirkonna ja samuti kohalike omavalitsuste esindajad. Infopäevast võttis osa ka kohalikke elanikke, hinnanguliselt 60–70 inimest. Kõikide nimetatud ametkondade esindajad andsid esialgse ülevaate, kui palju ja milliseid töökohti luuakse ning millised on kohalike elanike võimalused nendele töökohtadele kandideerida. Osalejatele jagati nende ametnike kontaktandmeid, kellelt saab lisainformatsiooni. Infopäev leidis laialdast kajastust kohalikus ajakirjanduses ja raadios. Kuna täpsemaid plaane loodavate töökohtade mehitamiseks hakkavad ametkonnad tegema umbes aasta enne piirijaama valmimist ehk 2010. aasta teises kvartalis, lepiti kokku, et majandusministeeriumi eestvedamisel korraldatakse 2010. aasta suvel uuesti selline infopäev.
Neljas küsimus: "Kuidas on kavandatud tulevikus reisirongiliiklus Koidulast Riiga, Peterburi ja Moskvasse ning mis on selle tagamiseks praeguseks ajaks tehtud?" Pärast Koidula piirijaama valmimist on võimalik Riia–Peterburi ja Tallinna–Moskva reisirongide suunamine läbi Koidula. Oleme kavandanud vastavaid läbirääkimisi 2010. aastaks. Tulemustest on seega väga raske rääkida, eriti mis puudutab Riia–Peterburi reisirongiliini. Koidula piirijaam infrastruktuuriobjektina loob iseenesest paremaid võimalusi, kui on olnud seni. Loodetavasti leiavad need võimalused kasutamist.
Viies küsimus: "Mis võib olla suurim takistus (vedajate ärikaalutlus, jaama kasutamise eest küsitav kõrge infrastruktuuritasu), et nimetatud reisirongiliiklus jääb vaid unistuseks paikkonna elanikele?" Reisirongiliikluse maht läbi Koidula piirijaama sõltub eelkõige nõudlusest rahvusvahelise reisijateveo järele raudteel. See määrab ära ettevõtete huvi konkreetseid liine avada ja käigus hoida. Rahvusvahelist reisijatevedu raudteel ei doteerita, seega peab nende toimimine olema majanduslikult tasuv. Rahvusvahelise reisirongiliikluse avamisele võib mõju avaldada ka raudtee läbilaskevõime Venemaal, kus konkreetsed liinid võivad olla üle koormatud või kus eelistatakse kas kaubavedu või kohalikku reisirongiliiklust rahvusvahelisele liiklusele. Koidula raudteejaama kasutamise eest ei ole plaanis küsida eraldi infrastruktuuri kasutamise tasu, kuna jaama kulud arvestatakse raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu põhiteenuse hinna sisse.
Kuues küsimus: "Kui suurt tulu võib teenida riik maksutuludena riigieelarvesse objekti täismahus rakendumisel?" Maksutuludena saab riik Koidula piirijaamast seal töötavate isikute makstavaid makse. Piirijaama tekitatav põhiline tuluallikas on kaubamahtude suurenemise tõttu tekkiv transiidisektori lisatulu. Koidula piirijaama valmimist ei saa käsitleda riigi seisukohast vaid äriprojektina, oluline on arvestada, et Koidulas on tegemist Euroopa Liidu välispiiriga. Seega on riigi maine ja turvalisuse seisukohalt äärmiselt oluline, et piirijaam toimiks tõrgeteta ning oleks võimalik kohapeal teha kõiki vajalikke tolli- ja piirikontrollitoiminguid. Aitäh!
Erki Nool Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! See on üks äraütlemata suur investeering. Pikalt on räägitud ka selle raudtee äärde jäävast piiripunktist, kus toimub autode transiit. Kui kaugel need ehitused on, kas oskate öelda? Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Koidulas arendab seda üks eraettevõte. Ma loodan, et nad lähevad arengutega edasi, nii et ka maanteetranspordi jaoks oleksid selles piiripunktis paremad tingimused, teiseks, võib-olla tekivad sellises heal tehnilisel tasemel ja suurte võimsustega raudteepiirijaamas mingid muud funktsioonid. Autotransport, ma arvan, on transpordiettevõtetele lisavõimalus. Hea meel on, et enne jõule võttis Riigikogu vastu ka seaduse täiendused, mis võimaldavad paremini korraldada autode piiriületust. Siseminister minu kolleegina sellega tegeleb. On võimalik võtta kulupõhiselt tasu autode eest, on võimalik parandada teenuste kvaliteeti, on võimalik paremini organiseerida järjekordi. Need on ka väga olulised asjad. Koidula autoparkla ja keskuse väljaarendamise kohta on vähemalt omanikud või ettevõtjad mulle kinnitanud, et nad kogu aeg sellega tegelevad. Viimane kinnitus oli paar kuud tagasi, et nad tegelevad, ja ka aasta tagasi kinnitati, et nad tegelevad. Loodetavasti nad tegelevad. Ma arvan, et ka seadusandlik raamistik annab neile rohkem motivatsiooni midagi ära teha.
Silver Meikar Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Koidula raudteepiirijaama avamisega muutub mingi osa Eesti Raudtee praegusest infrastruktuurist kasutuks. Ehk see, mis on praegu Tartus, kus toimub nendesamade funktsioonide täitmine, läheb Koidulale üle. Oskate te öelda, mis on pärast Koidula raudteepiirijaama valmimist kavas teha nende infrastruktuurirajatistega, mis asuvad näiteks Tartus?
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Detailselt ei oska. Eesti Raudtee peab kindlasti sellega tegelema. Kui tal vabaneb mingeid maid, mida tal vaja ei ole, eks ta saab neid siis panna väljanäitusele ja müügiks. Aga iseenesest on selle küsimuse tõstatamine õige. Ma tean, et Eesti Raudtee sellega õige ettevaatlikult ka tegeleb. Mingit imevara sealt ei vabane. Kindlasti peaks olema Tartu elanikele kasulik see, et oluliselt väheneb rongide manööverdamine. Me oleme ise kõik seisnud nende tõkkepuude taga. See olukord peaks ka paranema.
Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kui ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb ka riigil hästi, nagu te ütlesite. Te olete vist kursis, et selle piiripunkti ehitamise ajal kohalikud ettevõtjad pikka aega nurisesid, et neid eriti ei kaasata sellesse ehitusse. Kuidas praegu olukord on, kas on rohkem kohalikele ehitusmeestele tööd antud, olete te sellega kursis?
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Selle kohta on igasuguseid jutte. Seal kohapeal on huvitav käia, teie käite seal minust sagedamini. Tõenäoliselt käivad need jutud tsükliliselt. Ma olen ka seal mitu korda käinud, need jutud vahelduvad. See ei ole lõpuks meie otsustada, seda otsustab tegelikult Riigi Kinnisvara AS, kes on valinud peatööettevõtjad, kes vaatavad, kuidas seda kõige kasulikumalt teha. Selles mõttes on ministril väga keeruline öelda, et mine võta see Jüri või Jaan kuskilt sealt Värska või Orava kandist ja las ta oma traktoriga ka midagi teeb. Väga raske on seda öelda. Nii Riigi Kinnisvara projektijuhid kui ka peatööettevõtjad räägivad, et mahud on suured ja tihtipeale on väga keeruline kohalikku väikest potentsiaali kohe rakendada. Samas on jällegi kõik, mida on võimalik kohapealt saada, ikkagi kasutusse võetud. Nii see reaalsuses on. Aga huvitav on mõelda, mis jutte siis räägitakse, kui ma järgmine kord sinna satun. Vahepeal oldi väga positiivsed, oli palju häid näiteid, kuidas kohapealsed mehed olid tööd saanud, vahepeal jälle ei oldud nii positiivsed.
*******************
Phuhh! Ma pole arvutis eriti tugev ja pidin toda lõiku korduvalt jupikaupa kopeerima. Küll oleks tore olla vandenõuteooriate pooldaja ja mõelda, et kallutatud jõud üritasid takistada kogu tegevust...
Too istung oli siis 11. jaan 2010. Ja vastused hr Partsilt päris head. Kahju vaid, et suveks määratud infopäev aasta võrra hiljem, teisel suvel sai teoks. Huvitav siiski, kuidas tegeleti vahepeal koolituse jms-ga? Kui tegeldi. Kas teemaga kursis ka regionaalminister?
"Pehmetes ja karvastes" tegi Siim mälumängu ja küsis: Mis maa see on, pool on Euroopa Liidus ja pool ei ole? Setumaa! Aga omalt poolt lisan, et Võrumaa on vähemalt üleni EL-is.
Mulle meeldib münte korjata väikestviisi ja ehk võiks ka Setumaal olla oma euro? Oma rahvusliku külje kujutisega?
Plärajad pläralates võiks ennast veidi rohkem kurssi viia kohaliku olukorraga, enne kui ilkuma hakkavad. Kuigi Delfi uudises infopäeva toimumise kohta üllataval kombel polnud ühtegi plärajat. Nagu ei leidnud ka ühtegi rida samast peale infopäeva.
Mina ei saa ilkuda. Isegi kui poleks kohapeal käinud. Sest olen täiesti kindel et paljudki kohalikud tahaks parema koha peale ja on selleks võimelised. Ja ei usu, et turvamehi Tallinnast peaks kohale vedama. Ka Tartust mitte. Loomulikult on osa spetsialiste selliseid, kelle töö on väga keeruline ja vajab pikka õpet. Samuti peaks rohkem kohalikke töötama rongidel ja mujalgi. Neilegi on töö eluliselt vajalik. Seega on ülitähtis küsimus, kuidas siis ikkagi toimus vahepeal väljaõpe ja koolitus?
Ja muidugi huvitab mind kõrvalteemana, mis saab Tartus vabanevast maast? Kas tuleb sinna bussijaam või täpsemini transporditerminal?
Ja kuni ma siin jupitasin, juba üks komm olemas. Jah, on varemgi olnud ja on ka ära jäänud. Kuidas nende päevade kasuteguriga lood?
*************************
Lepassaare - Piusa. Foto: Henri.
Georg Pelisaar Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma natuke tutvusin meie riigijuhtide suhtumisega transiiti. Viis aastat tagasi vastas peaminister Andrus Ansip ajalehe Võrumaa Teataja küsimustele, et transiidil on väga oluline roll, sellel on tulevikus suur potentsiaal ka Kagu-Eesti jaoks ja kindlasti toob see riigile suurt tulu. 2007. aastal ütles seesama peaminister, et tegelikult ei anna transiit riigile mingit olulist tulu, selle pealt teenivad vaid üksikud ärimehed ja needki ei pärine Eestist. Kuidas teile tundub, kas Koidula raudteejaama valmimisega võiks transiit hakata reaalselt suurenema ja kui, siis millal? Kas see on ka Eesti riigile tulus või on see tõepoolest tulus pigem ärimeestele ja just mitte-Eesti ärimeestele?
Orava - Pechory (Petseri). Foto: Henri.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma ei vastandaks kõigepealt, härra Pelisaar, ettevõtjaid ja riiki. See ei oleks väga tark. Kui ettevõtjatel läheb hästi, neil on ideid ja julgust investeerida, siis tegelikult läheb ka riigil hästi. Me peaksime oma mõtteviisi püüdma suunata samasuunaliseks. Nüüd Koidula piirijaama mõjust Eesti transpordile ja logistikatööstusele. Kindlasti on see mõju olemas, lisaks sellele, et piiriületus hakkab toimuma kvaliteetsemalt. Väga raske on hinnata, kas see on tohutult suur mõju. Saab näha. See sõltub ikkagi sellest, milline on kaubavahetus lääne ja ida vahel. Nagu ma ütlesin oma vastuses, ainuüksi teatud toodete osas, toit, elusloomad, võib-olla mõned veel, võimaldab see väga kõrgel tasemel ja väga efektiivset piiriületuskontrolli. Kui te kujutate ette naftavaguneid, siis te ju teate (härra Seppik istub seal kõrval, ta võiks teid koolitada), millest ikkagi sõltub nende naftavagunite maht, mis Eestist läbi lähevad, millise kiirusega nad lähevad, miks neid on praegu just 14, aga mitte 33, kui palju seal on poliitikat ja kui palju majandushuve. Need tõmberajad sõltuvad muudest asjadest. Koidula piirijaam iseenesest seda väga palju tegelikult ei mõjuta.
Kaubarong. Ilumetsa - Orava. Foto: Henri.
Kui palju siis ikkagi teenib transiidist riik ning Setumaa ja Võrumaa inimesed? Kas on siis transiit ja selle kasv tulus kohalikele? Milline palk on luuameestele tulus? Ei taha mõelda, et jääb luuameestel vaid aganate pühkimine...
P.S. Mine tagasi algusesse? Kas näed Piusalt diiselrongi tulemas? Ei näe. Pole veel 1. juuli ju... Või august. Või detsember. Aastal 2010. Aastal 2011...
Ja ehk annaks seegi mõnele kohalikule tööd juurde?
OHOOOOOOOOOOO!!!
Ja Postimehest:
************************
Kui pole kasumlik Eesti riigile, miks siis üldse lubada kaubaveo kasvu? Äkki läheb aina kahjumlikumaks siis?
Neid Koidula infopäevi Värskas õnneks varemgi olnud.
VastaKustuta