Tiberi poolt mainitud väited, EVR/MKM poolsed siis (ühest eelneva teema kommentaarist), on pigem üritus tõestada, et pole vaja midagi muuta, saab ka nii... Tegelikkuses valdava enamuse juhtude korral pole vaja muuta ei pöörangute asukohta, ega muid süsteeme (ülesõitude signalisatsioon, foorid jms). Kui ongi vaja üksikuid foore liigutada, siis mainin, et ISE tehes on asjad kordi odavamad. Muidugi, kui väiksemgi liigutus tellida Siemensilt või kelleltki teiselt, võivad asjad ülikalliks minna. Foorumist lugesin, et Koidulas on ülikaasaegne ja enneolematu süsteem. Täiesti usun, et asjad on edasi arenenud. Samas kui Narvas on fooride seotus siiani korda tegemata, puudub ka kodeering reisirongiteedel. Sest seadete muutmine pidavat kuulduste järgi olema kallis või lausa võimatu!? Imelik! Kuidas üldse seal enne kahe kollasega
väljasõidufoori tehti matkafooris üks kollane? Hea, et veel vastupidi pole.
Järelikult tuleb Valga-Koidula liinil asjad põhjalikumalt läbi mõelda? Ja aega selleks ju on. Oleks vaid koostöövalmidust ja soovi elu edendada!?
Ja loodetavasti antakse MKM-le ka tõest ja väga põhjalikku põhjendatud infot?
Koidula-Valga liini parim lahendus oleks punt kokku võtta, sõita kogu liin läbi rongiga. Piilupart (mitte uinuv!) kabiini, ja vagunisse EVR, MKM, Maanteeamet, ajakirjanikud, Edelaraudtee, ühistranspordihuvilised, KOV, turismitegelased, suuremad kitupunnid, bussifirmade esindajad ja kes iganes veel. Väljasõiduistung, iga teiba juures peatused, ülevaatused. Õhtul jätkub istung, ma ei tea, Värskas? Või muus kaunis kohas koos peenemate söökide-jookide ja vaidlustega?
Mina küll ära ei ütleks! Siis ehk mõni ka veenduks, et ei mina, ega paljud teised ei aja kiusu ega ürita end pildile vedada jms asju. Vaid eesmärgiks on vältida vigu, mis hiljem kätte maksavad. Ja saavutada parim tulemus!
*************************************
Ahjaa, sama oleks võinud teha ka ORAVAL; VERIORAS JA VASTSE-KUUSTES! Võiks veel praegugi. Sest kolme peatuse ehituse viibimine ei tähenda Eesti riigi hukatust. Nende asemel võib seni teisi teha!
Fotode autoriks Mati Räli kes töötab Tehnilise Järelevalve Ametis raudteeosakonnas.
VastaKustutaEestimaa blgi, kuna sulle meeldib rääkida kui hea oleks raudtee väikestes asulates ühenduse pidamiseks siis küśin kommentaari ühe uuringu kohta. http://pol.parnumaa.ee/index.php?menuID=121
VastaKustutaKas sa ei leia, et olustiku kirjeldused seal on pehmelt öeldes masendavad? Milleks on vaja säilitada peatusi kus siseneb/väljub mõni inimene? Kas ei oleks mõttekas harvendada reisirongide peatusi väiksema aktiivsusega peatuste kaotamise abil? Kaotatud peatused võiks ühistranspordisüsteemi lülitada doteeritud bussiühendusega. Doteerima peab ju igal juhul. Miks ei võiks rongi sisenemise/väljumise aktiivsuse koondada toitvate bussiliinide abil mõnedesse suurematesse jaamadesse? Miks peaks rong igas teivasjaamas peatuma? Statistika selle uuringu põhjal kinnitab ju üheselt, et nõudlust ei ole.
Kas on odavam 2-3-vagunilise kohaliku reisirongi 1-2 korda päevas kinnipidamine teiba juures või on odavam panna käima eraldi bussiliin pikkusega ca 10km nende 0-1 inimese jaoks, kes tahavad rongile minna?
VastaKustutaLelle-Pärnu liin on regionaalpoliitiliselt tähtis liin ja eks näis targad inimesed arvasid et oleks mõistlik käima panna nii kiirrong kui ka kohaliku tähtsusega rong mille peatustesse reisijaid väiksematest küladest bussidega ettevedu.
VastaKustutaTänud, anonüümne!
VastaKustutaMeeldib ikka! Aga pean tunnistama, et too uuring on mul päris lõpuni lugemata. Kuid tõsine uuring on siiski. Ja masendav on kohati olukord küll, ning mitte ainult Pärnu liinil. Ja selle masendava olukorra üks väike põhjustaja on olnud ka liinide sulgemine, rongide vähendamine, ebamugavad sõiduplaanid jms!? Oled nõus?
Proovin lühidalt.
1. Igal liinil peaks olema igast peatusest võimalik sõita 2-3 x päevas.
2. Nendele lisaks sõitku (pool)kiirronge ja ekspresse või 10 tükki.
3. Kui bussi käimapanek tagab paremad liiklemistingimused ja mugavad ning paremad ümberistumisvõimalused, palun! Kuid kardan, et Koogistes ei ole näit bussiliinil mõtet. Seega jääb üle rong. Sest raudtee on juba olemas!
Kuskil olen varem juba kirjutanud, et näit Kõnnu peatuse aastane kulu koos uue platvormi ehitusega umbes 40 -50 000 krooni. Rongid E-P kaks korda päevas mõlemal suunal. Ümberistumiseta. Võimaldab vajadusel üliõpilasel isegi tartusse sõita kui selline leiduks. Kõnnu jaama elanik sõitis pidevalt Viljandist Lelle, koeraga. Oli rahul. Maksis üksi suure osa peatuse kulust.
Käivitatud bussid E-R kohalikus piirkonnas (ümberistumiseks sobimatud!) - aastane kulu ligi 200 000 kr. Aastane lisakulu u 150 000, kümne aastaga 1,5, kolmekümne aastaga 4,5 milj krooni!!! Ja see mitte uute liinide käivitamisega, vaid olemasolevate pikendamisega!?
4. See seab valiku ette, kas panna käima halvimal juhul halb buss või ehitada jupike peatust? Kui piirkonnas on inimesi, kes tahavad sõita, miks me peame panema nad valiku ette? Ära kolida või kolkas kõngeda? Koogistes sõidavad vanad raudteehundid Lelle poodi. Las sõidavad, kasvõi viina järgi. Teine ostis kõrval maja ja sõidab Tallinnast. Paneme kinni peatuse? Mis temast saab? Kas ta pole inimene? Ehk tuleb keegi hoopis maale elama kui rong sõidab? Õigemini, peatub! Rongide VAATAMISEK ei tule keegi.
5. Viluvere. Sõitjaid küll. Paljud autodega nädalavahetusel. Isegi Vändra juba varsti ilma bussideta. Oli aeg, kus seal oli Tallinna vist üle kümne bussi. Kui vähenevad veelgi? Siis on mingigi võimalus rongile tulla. Ehk õnnestub ka Järvakandi ja Kaisma kant siduda bussidega-rongidega.
6. Kui bussiliin peaks tegema tillukese lisaotsa vaid, anna minna! 10km (kui on üldse bussi sobival ajal) tähendab umbes sama kulu, mis rongi peatumine. Aga tullakse ka autodega. Kui pole rongi, millele tulla ja peab sõitma autoga 5 km asemel bussile 20 km?
Kaotada jube lihtne. Silmaklapid pähe ja kinni! Esita samad küsimused kohalikele, vaata mis vastavad.
Enam pole jäänud peatusi, mida kaotada. Kui ehk Vaeküla. Aga asemele vajalik Sõmeru.
Kui midagi jäi kripeldama või vastus ei rahulda, kirjuta!
Lisan juurde. Kõnnust käis ka inimene rongiga Pärnusse tööle. Milles ta süüdi oli? Ka kohaliku taluniku laps(ed) pidid hakkama Tallinna sõitma. Mis nüüd?
VastaKustutaMaaelu peensustesse süvenemiseks loe Maalehte ja Kylauudis.ee. Käi kohapeal. Suhtle inimestega. Loe artiklite pläralat ja sõelu sodi välja. Pane end teiste olukorda. Külasta Koogistet, Pikaantsut, Udernat, Aakret. Vaata lagunenud talusid Peressaares. Kui neid veel alleski on. Ehk saad veel pildi vanast talu lävepakust! Otsi kümneid busse Valga-Koidula liini külades.
Muide, kui loed selse piirkonna teemasud, siis märkad, et pean ka paari peatuse vajalikkust kahtlaseks. Aga iial ei julge nende eest otsustada.
Muide, Tammistes oli ka üksjagu Pärnus käijaid. See oli neil ainus võimalus. Püüa ajda neile bussid välja ja kirjuta ka mulle, kuidas edeneb. kasvõi aasta pärast.
Edu!
ja tänan veel kord kirjutamast!
Siis saad ise teada, miks teibaid on vaja.
to: 8:29 PM.
VastaKustutaKui 0-1 inimene päevas liigub, siis minumeelest ühistranspordist ei saa nagu juttugi olla. Arvan et mikrobussiliin oleks seal mõistlikum.
Eestimaa blogi, ma tahan näha reaalset analüüsi. Ma ei ole huvitatud vastusest mis on antud ENNE probleemiga tutvumist sest see vastus ei ole teemakohane. Ma ootan vastust niiakaua kui oled viidatud uuringu läbi lugenud ja seal kirjeldatud probleemidega tutvunud. Muude liinide kohta ei oska kohe analüüsi viidata, aga tõenäoliselt on probleemid samalaadsed.
Tänan!
VastaKustutaUuringu loen lõpuni. Aga süvenen kindlasti põhjalikumalt kui süüvisid nende minutite jooksul mu vastusesse. On selge, et nii kiiresti ei jõuaks keegi vastusesse põhjalikult süveneda.
Muide, vastasin su küsimustele, mitte ei analüüsinud uuringut praegu.
Kas 4,5 milj krooni ühe peatuse kohta pole piisavalt tähtis?
Ja absoluutsele tõele ei pretendeeri ükski uuring ega mina ka mitte.