laupäev, 28. mai 2011

JALGRATTAL MÖÖDA EESTIMAAD 3

Niisiis.

http://www.postimees.ee/?id=452454

.47p
28.05.2011 20:44
Mina, sohver, kardan sõita jalgrattaga maanteel. Elan üksildases külas aga tänapäeval ei saa enam teeäärsesse kibuvitsapõõsasse kustagi ilma, et mõni auto liiga ligidale ei sõida. Olen häbelik. Seadus ei päästa jalgratturit autoteel. Autojuhile võib mõista surmanuhtluse jalgratturi allaajamise eest aga jalgrattur on samuti surnud. Seadus ei päästa tema elu. Keelata tuleb jalgratstega sõitmine teedel, kus see ei ole ohutu. Või kui jalgratturid kindlasti peavad saama sõita sellel teel, siis keelata seal sõit autodega. Siin ei ole asi selles, et autojuhid on ülbed või jalgratturid on hooletud. Eesti teed ei võimalda sellist vigurit, et kogu see kamp saaks koos eksisteerida. Eriti veel olukorras kus autojuhid on ülburid ja väntlaudurid hooletud. Kui jalgratturil on magistraalil vingerdamine keelatud siis on kõigil kergem ja puhtam tunne. Vilets auto on samas hinnaklassis kui hea jalgratas ja hea maastikurattaga saab vihane sõitja sõita ka suvalisel maastikul ilma suurema pingutusega. Milleks sõita kuuekümne käiguga ja traktorikummidega jalgrattaga sajaga kihutavate autode vahel?
*********
.autojuht
28.05.2011 22:11
loomulikult ei hakka iga rattaga tee ääres sõitva vanamammi või joodiku pärast hoogu maha võtma, mis kolonnid siis tekiksid? kas jalgrattaga ei saa kruusa peal sõita, et jalgrattur just asfaldi peal peab sõitma ja auto eest natuke kõrvale ei saa tõmmata?

Selline autojuht on muidugi tõeline oht! Sest sellist kirjutist ei saa kirjutada normaalse mõtlemisega inimene...
Muide, kui teel kohtuvad kaks autot ja samal ajal ka jalgrattur, siis ehk sõidaks auto teepeenral? Miks peab ta asfaldil sõitma ja jalgratta eest natuke kõrvale ei saa tõmmata?
Miks ma peaksin rattaga tee kõrval sõitma iga autojuhi pärast? Ehk sõidaksin keset teed? Mööda saate siis kui vastutulevaid autosid pole. Ei hakka ma iga autojuhi pärast tee kõrval sõitma...
Nonii, nüüd olen vist küll tolle "autojuhi" moodi!

Mnjah! Kas on Eestimaal keegi, kes oskab öelda vastuse. Kuidas teha nii, et lubadusi täidetakse? Kõikvõimalikud asjapulgad lubavad enne valimisi ja ajakirjanikele ja üldse siis kui vaja enda täispuhumist õigustada: TEEME, PARANDAME, SUURENDAME, PLANEERIME, EHITAME, ARENDAME jalgrattateid, rattaparklaid, rataste renti jne.
Kui aga vaatad teede remonti või ehitust, on märksõnadeks: KITSAD TEEÄÄRED, RATTATEEDE PUUDUMINE, KATUSEALUSTE PUUDUMINE MUGAVAKS PEATUMISEKS, KOKKUHOID, ÜKSKÕIKSUS, DEMAGOOGIA...
Kui palju need lubajad ise sõidavad ratastega?
Pakuks välja hea võimaluse enda pildile saamiseks. Kui teha suvepäevad (parteid, linnavalitsused, ministeeriumid, teedeehitajad ja teised), ehk valiks sellised kohad, kuhu võiks sõita jalgrattaga? Või rongi ja rattaga? Või bussi ja rattaga? Ah, et ei saa? Ei saa jah! Matkajad peavad ka saartele sõiduks kulutama päeva mandril ja sama palju tagasi. Sest pole meil busse, kasvõi broneerimisega, millele saaks panna 4-5 ratast ja sõita Virtsu. Või Rohukülla.
Kui saadaks vastavad ettepanekud neile enne suvepäevi? Kas 1% võtaks ideest kinni? Mina pakun, et ei.  Pigem naerdakse välja. Aga nii pole ka lootust, et midagi muutub.
Sõitsin rattaga Tsirguliina kandis remonditud teel. Pole rattateid ega laiendusriba. Sõitnud mujalgi. Sama lugu. "Nädaline" kirjutas Aranküla-Juuru teeremondi plaanidest. Kas tehakse rattatee kogu ulatuses? Ei usu. Sest isegi Arankülast Raplani vist pole. Ega Hagudist Arankülani, kus hiljuti uhke uus tee tehti.
Kas Via Baltika ehitusel tehakse rattatee Tallinnast Iklani? Seda uskuda oleks naeruväärne.
Hea kui keegi saaks siia pläralasse kirja panna samasuguseid näiteid teelõikudest kus tehtud/tehakse remont ja rattateid pole Tänan!
lehv
28.05.2011 22:00
Mõelda võib siit ja sealtpoolt aga ega asjad vist enne ei muutu, kui lihtsalt olenemata kelle süü on, jääb süüdi autojuht ja karistus on väga väga karm.

Olen ise ka autojuht ja ka rattur, võin öelda, et kui ei ole ekstreemjuhus (a'la rattur sõidab mulle autole tagant sisse), siis kohtlen ratturit justkui teist sõidukit, ja käsitlen tema "ruumina" tavasõiduki ruumi. Ehk siis maanteel teen ratturist möödasõitu jne. Tulemuseks on turvaline sõit mulle ja ka ratturile.
Kui ma ei saa mööda sõita, võtan kiiruse kasvõi 25km/h peale ja ootan võimalust. Ei hakka tegema olukordi, kus rekka, mina ja rattur oleme kõik kõrvuti imekitsal Eesti maanteel.

Ainult täieliku autojuhi poolse vastutuse ja vastavate karistustega tekib autojuhtides piisav hirm, et need surmad jääksid olemata. Rattur ei tapa autojuhti, vastupidi on need asjad ikkagi.
Tänan!
Kuna rattal peegel, siis vajadusel näitan või suunda, et kitsamatel kohtadel taganttulev autojuht teaks, et tean ta tulekust ja jälgin olukorda. Ja kitsastel tänavatel jään aeg-ajalt kasvõi seisma, et autod mööda lasta.

2 kommentaari:

  1. Väga hea lugu :)

    Ega polegi üldiselt eriti põhjust kaevata rattasõidu ohutuse üle. Debiilsohvreid ei ole liiga palju, need on pigem erandjuhtumid. Eks pea ise kõigepealt sõitma kaasliiklejaid arvestades...
    Aga need nn. rattateed. Oehh, tahaks öelda. Need ei kõlba rattaga sõitmiseks kindlasti siis kui ratast kasutatakse transpordivahendina. Nimelt ei ole mingi probleem rattaga sõita kiirusega 30 km/h ja see on jalakäijate, koerapissitajate ja titekärutajate seas liikumiseks ikka ülemäära suur kiirus. Isiklikult tunnen ennast sõiduteel alati kindlamalt.

    "Kui aga vaatad teede remonti või ehitust, on märksõnadeks: KITSAD TEEÄÄRED, RATTATEEDE PUUDUMINE, KATUSEALUSTE PUUDUMINE MUGAVAKS PEATUMISEKS, KOKKUHOID, ÜKSKÕIKSUS, DEMAGOOGIA..." See on õige jutt. Kitsad teeääred ehk ääreradade puudumine ühendatuna haigele äärekivivaimustusega- see on lollus kuubis. Äärekividega ääristatud tee on kõige hullem mida rattasõitja kogeb. Siis peab olema äärerada 1,5-2m lausa kohustuslik. Ilma selle lollaka äärakivita võib piirduda rahumeeli meetrise äärerajaga. Seal mahub suurepäraselt rattaga sõitma ehk siis on mugav ja piisavalt ohutu kasutada jalgratast transpordivahendina. (kiirustega 25-40 km/h jõuab rattaga Õismäelt Lasnamäe teise otsa umbes 30-35 minutiga.)
    Seega peab kindlasti midagi muutuma tee- ja tänavaehituses kõigepealt äärekivide kadumisega- need on ohtlikud. Kusjuures nende äärekivide pigaldamise lõpetamine muudab tee-ehituse kõvasti odavamaks või veel parem- selle asemel saab (sama raha eest näiteks) teha laiema ääreraja.

    Katusealuste rattaparklate olemasolu on kindlasti hea asi- neid aga ma olen kohanud väga vähestes kohtades...

    VastaKustuta
  2. Üldiselt nõus!

    Muutuma saavad asjad hakata siis kui ametnikud ja muud tegelinskid oleks kohustatud om tööajast kulutama 10h kuus vähemalt liiklemiseks teedel. Ratastega muidugi. Nii väljasõiduistungitele kui mujale. Tallinnas siis Ets istuks ka mersu asemel ratta selga....

    VastaKustuta