Ollepa. Foto autor teadmata.Ütlen kohe ette, et ma ei ole selle vastu, et kiiresti saaks reisida - tööasjus, puhkama, ka kaupu vedada! Ja on hea, et võimalusi vaagitakse ning erinevaid variante uuritakse koos kõige kaasnevaga. Aga kui palju jääb sellest varju? Mida rongis viibiv reisija ei näe, mis aga ometi ülitähtis meie oma inimestele. Nii läbi kohaliku elu, turismimajanduse, regionaalpoliitika, looduskaitse...
Hommikul sõitsin Viljandist (remondi kestvuse ajal tähendab see siis, et Türilt) Tallinna. Nagu ikka oli tee ääres loomi-linde näha. Ja mitte ainult tee ääres. Keava kandis kiirusel 100 km/h paiskus põõsastest üles paarisaja isendiline linnuparv. Sellel kiirusel võis neist ka paar ette jääda, vilistasin igaks juhuks, kusjuures see vilistamine mõnevõrra mõjutab nende "eest kadumist". Kiirusel 160 km/ või veel hullem, 200 juures oleks neist tõenäoliselt pooled läinud igaviku teed! Nagu tõenäoliselt ka Kohila lähedal raudtee veeres patseerinud sookurg.
Ei saa ma välja pakkuda kindlaid numbreid, kui palju hukkub meil loomi-linde aastas teedel. Ei teata seda vist maanteedegi kohta. Umbkaudsel hinnangul (minu rohkem-vähem subjektiivne arvamus) hukkub rongidega kokkupõrkel:
Põtru - u 100,
metskitsi, metssigu, kährikuid, mäkrasid, jänesed jm - mõnisada kuni paar tuhat,
Lindudega on asi veel keerulisem. Suuremaid - toonekured, kullid, kakud, sookured, hallhaigrud, pardid - kokku ehk mõnisada.
Väiksemaid tõenäoliselt üle kümne tuhande.
Seda siis kiirustel 80 - 120 km/h. Milline on suhteliselt viimane kiirus, mille juures veel õnnestub eest põigelda. Kord Kaarepere ja Tabivere vahel tõusis tee ääres toitunud merikotkas (tõenäoliselt) lendu ja kogu tiibade siruulatuses möödus mu esiaknast meetri kauguselt, tuulevooga üles kandudes. Mütsu kuulda polnud ja hiljem ka midagi ei näinud tagasiteel - loodan südamest, et ta pääses ja lendleb ikka kuskil Alam-Pedja kohal...
On need arvud suured või väikesed? Reisijale, kes istub rongis, pole neid arve ollagi. Loodust tundvale inimesele on need arvud ikka väga suured! Minule samuti! Ja eriti ei taha kujutleda mõnda kanti, kus talve hakul kümneid põtru, kevadeks pole neist pea ühtegi! Kusjuures neile otsa sõitnud 100 km/h ja tunne selle pärast pole just kõige parem. Muidugi ei huvita Brüsselisse või Varssavisse sõitjait minu tunded. Aga kas huvitab see, kui 160 või 200 km/h sõites oleks Eestimaa aastate pärast loomadest-lindudest palju tühjem? Ja nendega seotud teistest elusolenditest? Isegi kuni loodusliku tasakaalu mõjutamiseni välja?
Või millised peaks olema need arvud, et kiiruse mõnu asenduks valuga?
Muidugi on ka kohalikele elanikele (üksikud maainimesed ) oma maaelu, turismi,, loomade, põldude, koolide, töökohtade ja muu sarnasega. Kui palju on ülesõite, mis siis kaoksid? Ja kui palju mõttetut rahakuluatmist suurele arvule viaduktidele see enesega kaasa tooks. Rääkimata ehitusmaterjalidest ja loodusvaradest. Ei näe mina selleks põhjust...
Pigem ehk õpiks nautima mõnusat sõitu mugavas rongis? See muidugi omaette teema, aga tegevusest mõnusal sõidul ei tohiks puudust olla. Iseasi kui just päris kaugele, näit Hispaaniasse sõita , aga sinna minnakse ikka enamasti lennukiga.
Mõnu või valu?
http://www.youtube.com/watch?v=imXN0WREU8U&p=7B249CD4455E0E24
Aga vahelduseks midagi Locomotiv GT-lt!
http://www.youtube.com/watch?v=n62PQTxM8Pk&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=5hbOHtGttnU&feature=related
*******************************
27.04.10224
Ja siit siis leidsin täna lisa:
http://www.postimees.ee/?id=425560
Mida need arvud ütlevad? Et see pole täistõde. Keskkonnaamet saab andmed kellelt? Tõenäoliselt inimestelt, kes teatavad kokkupõrgetest. Omast kogemusest tean, et paljud seda ei tee. Ehk tulevad teated ka Maanteeametist. Ja teated jahimeestelt. Selge on see, et sellest artiklist ei saa muud kui statistikanumbrid. Ja statistika...? Eeldan, et minimaalselt võiks need numbrid korrutada kahega. Ka rongidega kokkupõrke tagjärjel jõuab keskkonnaametnikeni ehk parimal juhul pooled juhtumised.
Nii et eeldatavasti üle 4000 kitse ja 300 põdra. Liikluses.
*******************
29. 04. 10224
Veel midagi.
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/metskitsede-arvukus-aina-vaheneb.d?id=44749035
Kitsekesed nii armsad.Eriti möjub neile raske talv kus paks lumekoorik teeb sörakesed katki ja lumel magamine ning külm tekitab kopsupöletiku.Loodus on selline ja selle vastu ei saa aga hoidkem loodust ja aidakem neid, kes end ise aidata ei saa eriti külmal talvel.
VastaKustuta