Teema sarnane ühistranspordi teemaga, kuid siiski erinev. Kirjutama ärgitab aga 25. veebruari SIRP, kus arhitekt Toomas Paaver kirjutas artikli ""Eesti 2030+" kui võimalus". Tegelikult ühildub selle artiklli põhimõte osalt Jaak Uibu artikliga Postimehes 21. 10. 2010. Jutt oli sellest, et asutused ei taha seista silmitsi keeruliste probleemidega ja ametnikud ei ole piisavalt pädevad probleemide lahendamisel, mis omakorda pärsib Eesti riigi arengut. Olen osaliselt Uibuga nõus, kuid põhjused on keerulisemad. Paaveri artiklist lähtub, et üks peapõhjus on ikkagi huvipuudus. Mainitakse kehtivad üleriigilist planeeringut "Eesti 2010" ja Paaveri arvates "enamik kohalike omavalitsuste ametnikke ilmselt ei vaadanudki seda dokumenti". Samas ei vaadata kohalikke teemaplaneeringut ka teiste asutuste ametnikue poolt. Kas AS EVR Infra on tutvunud "Harju Maakonna Teemaplaneeringuga" või "Põlvamaa bussiliinide optimeerimise kavaga" või veel kümnete kavadega? Või Rein Riisalu artikliga Ühispeatustest 2003 a Eeesti Päevalehes? Ausalt öeldes, ei usu! Sest kui ollakse, siis nende mittearvestamine on juba hoolimatus! Esiteks hoolimatus nende koostamisele kulunud inimeste vaeva vastu. Teiseks kulunud rahalisi ressursse arvestades. Täiesti mõistetav, et kõikvõimalike planeeringutega ei jõuakski kõik ametnikud kursis olla. Miks siis uute ooteplatvormide planeerimisel ei tehta koostööd, ja konstruktiivset koostööd, KOV-i inimestega, säästva arengu spetsialistidega, MTÜ-de ja külaseltsidega?
Paaver: "..."Eesti 2010" rõhutatakse reisiraudtee arendamise olulisust, siis tegelikult mahtus aastakümnesse raudtee erastamine ja tagasiostmine, samuti rongiliinide vähendamine. Kui "Eesti 2010-s" on rõhutataud teenuste kättesaadavust igas Eestimaa paigas, siis tegelikult on teenuste osutamine väikestes kohtades lõpetatud."
Miks läheb nii? Ja aina edasi?
Tartu-Valga rongiliini taasavamisel kaotati paljud peatused. Võib ju vaielda nende peatuste kasumlikkuse üle, kuid paljud põhjendused siiski jäeti arvestamata. Pikaantsus pole ühistransporti! Uderna inimesed korjasid allkirju! Vapramäe kohta kirjutati palju sportimisvõimalustest. Mägiste eest võitlesid kohalikud aktiivsed inimesed. Tagajärjena õnnestus neist säilitada vaid Mägiste. Hea seegi! Mul hea meel tõdeda, et selle säilimiseks sain ka oma panuse anda. Ma pole arvamusel, et kõik peatused oleks pidanud säilima, kuid regionaalpoliitika nõuab palju enamat. Kui Vapramäel käidi palju suusatamas, siis kas pered lastega peavad lemmikkohta tulekuks autot kasutama või pikema maa maha sõitma? Kas Pikaaantsu kõrbestub, et sinna pole loota elanike juurdetulemist? Sõna "regionaalpoliitika" pole vist krossigi maksma läinud, kuid selle tähenduse laiahaardelisust ei mõisteta piisavalt.
Sama liini Keeni. Vestlesin mõne kohalikuga, pakkusin välja peatuse asukoha ülesõidule. Seda peeti õigemaks. Pakkusin välja vallavalitsusele. Oldi samal meelel, kuid arvati, et vaevalt uue koha jaoks raha riigil leidub jne. Mis raha? Kui AS EVR oleks algselt üritanud suhelda kohalikega ja neile erinevaid variante pakkunud, oleks tulemus olnud parem. Olin eelkõige hiljaks jäänud (ja mitte ainult mina), tagajärjeks on kütuse- ja aja lisakulu. Ja aja lisakulu on seal eriti oluline ilmastikuoludest ning võimalikest riketest sõltuvalt - asukoht kõrvaltee ääres toob kaasa kohati ülipikk seisakuid (sest lumekoristajad võivad kohale tulla kümnete kilomeetrite kauguselt) see tähendab suuri hilinemisi, ühistranspordi populaarsuse langust, võimatust ümber istuda Riia rongile jne. Ning rongide peatumisi teel, kus platvorm puudub. See aga tähendab juba võimalikke traumasid reisijatele! Asi läheb juba üle riigipiiride! Pealegi oleks peatus ülesõidul võimaldanud ümberistumist bussidele, "pargi ja sõida" rakendamist, maainimesele ehk samas oma aiasaaduste müümist ja veel kümneid erinevaid võimalusi. Selle asemel on otsustajate tegevuse tagajärjel vaja ainuüksi suure teeni kõndida kilomeetrijagu. Vahel pakkidega. Vahel lastega. Kui oleks buss, kas see enam ootakski. Eriti kui teed sama umbes nagu raudtee pöörangudki? Kes vastutab probleemide ja ebamugavuse pärast järgmised 30 aastat? (Nii kauaks planeeritud platvormide eluiga). Kes vastutab ühistranspordi populaarsuse ja piletitulu languse pärast?
Keeni (kui äärmiselt "vigase" ühispeatuse teemat tõstsid korduvalt üles mitmed inimesed. Muide, üks väidetav põhjus platvormi ehitamiseks praegusesse asukohta oli jaamatöö liiklusosakonna vms valmidus anda kooskõlastus vaid praeguses asukohas. Kellele ehitati peatus? Töötajatele vaid? Eeldades tehtud vigade analüüsi võis loota sarnaste vigade vältimist teistes peatustes. Paluperas see õnnestuski. Kuis nüüd on "hammaste" vahel Veriora, Vastse-Kuuste ja Orava. Taas kõrvalteel. Taas kaugel maanteest. Taas võimatu rakendada Ühispeatuste põhimõtet. Taas vastutuse puudumist...
Üksikasjalikumalt analüüsides võin öelda, et erinevalt mõnest algsest seisukohast, sain aru kohalikest oludest paremini ja vajadust kompromissideks. Ometi ei toonud ükski kiri kaasa semtimeetritki muutust. Mis sest, et Verioras võimaldanuks see kahe bussipeatuse asemel vaid ühe säilimist, hooldust ja seega vähemaid kulutusi, visuaalset kontakti bussi- ja rongipeatuse vahel. Hoolimata sellest, et vallavalitsus soovis asukoha muutust. Hooliamta ka sellest, et ehituskulud ei oleks kasvanud. Ja ka ülesõidu signalisatsiooni ümberehitust poleks vaja olnud, seega poleks vaja olnud ka "miljonilisi lisakulutusi".
Oraval sama lugu. Oleks jäänud vaid üks bussipeatus. Hoolimata sellest, et vähenenuks busside dotatsioon mitmed tuhanded kroonid aastas. Hoolimata sellest, et parkla ehitusel oleks olnud reisijatel mugavam, Hoolimata sellest, et rongi sõiduaeg oleks vähenenud. Hoolimata...
Vastse-Kuustes samuti. Kuigi maantee läheduses ruumi küllaga. Hoolimata elumajade suuremast kaugusest. Hoolimata...hoolimata...hoolimata
Ehk ongi põhjuseks HOOLIMATUS?
Kevadeni on veel aega. Isegi nüüd ei oleks hilja midagi muuta. Paraku on raske midagi loota kui isegi KOV ei huvitu asjast. Võib-olla on nii lihtsam? Pole vaja kulutada ressursse parkla ehituseks (erinevalt Raplast, Türist jt kohtadest). Pole vaja muretseda, et matkajad võiksid heas ühispeatuses peatuda. Pole vaja muretseda ootepaviljonide pärast. Pole vaja muretseda...
Kes meil siis lõpuks muretseb? Kes vastutab? Müütiline Ametnik? Vaevalt. Siis ju ametnikud ei käituks nii hoolimatult. Ja ükskõikselt!
Teemat puudutas mingil ajal ka Mihkel Mutt Postimehes vist. Teemat puudutanud paljud minust laiema silmaringiga inimesed! Ometi pole muutusi, see jookseks kõik Ametnikul kui mööda külge maha. Täna kutsus Indrek Saar inimesi valima "neid" ja julgelt asjades kaasa rääkima! Naiivne lootus? Või valimispopulism?
Selge on see, et selline suhtumine toob kaasa veelgi rohkem maaelu hääbumise.
Lootvinast saabub buss Vastse-Kuustesse 16.45. Kümme minutit enne läheb ära rong... Keegi pole julgenud väita, et Lootvina suunalt pole ühtegi inimest, kes oleks huvitatud rongile pääsemisest! Ma ei usukski seda. Ma ei usu ka mitmete ametnike tühiseid väiteid, miks ei saa teha nii... Või naa... Sest puudub loogika ja tõestus! Ei vaevutagi tooma tõsiseid põhjendusi. Sest kirjas esitatud ettepanek või probleem loetakse seaduse järgi lahendatuks vastuse saamisega.
Alles toimus meil uhke turismimess. Räägiti palju siseturismi arendamisest. Küll aga pole siseturismi arendamise ja mitmete peatuste taastamise vajaduse vahel mõnedki ametnikud seost leidnud. Kuigi aegu ammusei meenutades tundub, et väga lihtsalt lõpetati liiklus ja lammutati peatuseid.
Kalevi.
Nava.
Mullavere.
Sootaga.
Vorbuse.
Vasula.
Emajõe
Kärkna...
Selge, et kõiki neid taastada pole mõtet. Omet võiks põhjenduseks tuua, et Kalevis Kassinurme mäed, matkarada, linnus, Mytofest, imeilusad puhkevõimalused.
Vorbusel matkarada, aiamajad, kalameeste meka Emajõgi, kohalike elanike soov peatus taastada, KOV-i poolt tunnistatud halb ühistranspordiühendus. Ometi on kahe peaaegu aastase vahega kirjale vastus standartne: "seoses raha puudumise..jms..võib kõne alla tulla...tulevikus..." Ei ühtegi viidet, kas on üritatud raha leida. Ei ühtegi viidet, et halvimas olukorras inimesed, kellel PUUDUB peatus kui need kellel kasvõi euronõuetele mittevastav peatus olemas. Ei ühtki soovi hoolda inimesest. Ehk vajadus midagi teha möödub kui inimesed käega löövad...
Ometi tõestas Kalle Kulbok Tartus, et HEA TAHTMISE JUURES kulub pisikese heateo tegemiseks vaid lühike viiv! Samas kui mõned külad ootavad oma peatusi aastaid. Kui jõuavad ära oodata. Kui elanikud veel kunagi alles...
Kõnnus vist ei jõutagi ära oodata....
AK-s puudutati probleemi. Pealiskaudselt. Ja sinna see jäi. Kus on tõsiselt suhtuv ajakirjandus?
Mis saab edasi? Jõhvi, Kiviõli, Kadrina, Kabala, Oru, Auvere, Soldina, Kiltsi, Tabivere... Koidulast-Valgani?
Kas kulutatakse raha peatuste ehitamiseks halba kohta, kus kasutajate arv ja kasumlikkus vaid pea olematu? Auvere ja Soldina vajalikkus kahtluse all, sest ka KOV ei tunne nende järgi vajadust. Miks siis rongid ei võiks neid peatusi vahele jätta? Kui palju kulutame asjatult kütust?
Eks jätkan teinepäev
Kommenteerige Teiegi, olgu siis Ametnikuna või Inimesena! Ja veel parem kui saate midagi muuta paremaks. Kiireim võimalus selleks Kagu-Eestis...
Parimate soovidega
Neeme
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Täna jätkan siis, sest huvitav täiendus seoses ühispeatustega. Just oli teemaks saastekvootide raha eest elektriautode ostmine (sotsiaaltöötajatele!). Minu jaoks väga hea otsus!. Kuid tegin ettepaneku seoses nende laadimiseks ettenähtud kohtadega. Mis oleks, kui sobivates asulates ehitaks laadimisplatsid välja samades aastekvootide eest nagu asjast aru võib saada, see võimalik. Ehitaks need platsid ...Ühispeatuste parklatena, koos ühistranspordi eri liikide peatustega? Eeldada võib, et vastus muidugi nagu ikka: "Täname Teid ettepaneku eest ja ühistranspordi tuleviku eest muretsemise pärast...Laadimisplatside asukoha otsustavad parimad otsustajad, koss parimate spetsialistide... Kahjuks on..."
Äkki ma eksin? Ometi tunnen, et mõttel on jumet!? Eriti kui peatus omavalitsuse lähedal. Eriti kui omavalitsus seisab selle eest, et peatus inimestele lähemale tuua. Eriti kui "Pargi ja sõida" pole tühipaljas sõnakõlks. Eriti kui Ühispeatuse oluline osa nagunii parkla, elekter. Eriti kui peatuses võivad ka teised vajada laadimispunkti...
Eelinfo järgi lubavad kaasaegsed kiirlaadijad laadida 30 min autode akud 80 % mahtuvuse ulatuses. Miks siis mitte anda autojuhile tulevikus võimaluse peatuda parklas, panna auto laadima, osta kohalikust müügipunktist söögi-joogipoolist, pooleks tunniks aeg maha võtta? lisaks kõigele oleks see ju ka kohaliku ettevõtluse väikene tugi. Muidugi saab autojuht jätta auto laadima ja sõita edasi rongi või bussiga.
Kui kirjavastuses lihtsalt tõestataks konkreetsete põhjendustega, et seda ei saa teha jne. Aga hr Uibul õigus! Tema analüüs näitas ära, millised vastused tulevad. Mida on oodata! Ja milliseid oleme meist paljud saanud.
Nii on Orava, Vastse-Kuuste ja Veriora jäetud "ajas kulgema". Et tuleks võimalikult kiiresti kevad, lööks kopa maasse ja...
Käisin Oraval. Vaatasin vaba platsi teiselpool ülesõitu. Ideaalne koht! Kui platvorm 35 m, siis tuleb muidugi maanteeni tuua u 70 m jalgrada. Pole hullu. Kui esialgu rahalisi vahendeid ei jätku, aitaks tänavu ka sellest. Ometi leiti raha ligi poole km teelõigu remondiks jaamahoone taha koos TEISE bussipeatuse remondiga! MIKS on vaja kahte bussipeatust poole km vahega? Kusjuures tee sisuliselt ummiktee. Ning Orava jaam ei ole tulevikus lõppjaam, seega ei ole vaja ka rongi kõrvalteid pidi solgutada
Samas võimaldaks asukoht teisel pool ülesõitu ideaalse Ühispeatuse. Sest on ruumi korraliku parkla jaoks ja asukoht võimaldaks ka mõningast kohalikku kaubandust (nagu Peipsi ääres kala-kurk-sibul) turismihooajal. Parkla ehitus küll mõnevõrra kulukam kõrgema teetammi tõttu, aga no ei usu ma, et Orava kandis ei leitaks piisavalt täitematerjali!
Millised on Orava, Veriora, Vastse-Kuuste inimeste arvamused? Äärmiselt huvitav oleks teada!
Neeme
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
ORAVA.
Tänud!
Ma ei tea! Väidetud kohaliku omavalitsuse poolt, et inimesed harjunud, et kui peatus ülesõidul, siis võib see ohtlik olla inimestele teel liiklemisel rongilt tulles(!), et kulukas tee kõrval olevat ala täita parkla ja bussipeatuse jaoks ja... Ma ei tea, mis tegelikult selle taga! Kuna ühtegi USUTAVAT põhjust pole toodud siis jääb ainult teoretiseerida. Ükskõiksus. Soovimatus midagi plaanitut ümber teha. Pealiskaudsus. Raudteetöötajate laiskus. Või kartus, et kui teha "natuke vajalikku, siis tahetakse juurde veel 10 natuke asju".
Mingit signalisatsiooni muret väidetakse, aga kindlasti on sellest lihtsamaid võimalusi üle saada. Et kui rong "jaama piires", siis ei saa jaamaseadmetega enam midagi teha. Imelik teema! Ometi läheks rong samal moel lihtsalt edasi. Kui isegi oleks vaja teha manöövrit, juhul kui rong edasi ei sõida, sis on ju ka eeskirjad selliste asjade jaoks olemas. Ja käsitsijuhtimisel saab ikka pööranguid teha. Aga, et lõppjaamaks peagi Koidula või Piusa (või Võru), siis oleks platvorm teisel pool ülesõitu kui tavaline teivaspeatus!?
Jah, meenus, et Veriora või Vastse.Kuuste puhul mainiti signalisatsiooni eripära ja võrdluseks toodi, et Nõmmel mingi ümberehitus läks maksma 5 miljonit! Sest Tartu-Koidula teisttüüpi süsteem! Aga ei usu, et jaamapiires oleva platvormi (foori ja ülesõidu vahel) oleva peatuse puhul peaks midagi ümber tegema, vähemalt midagi märkimisväärset. Sest rong saab platvormi juurde nagunii vaid siis kui foorid avatud ja täpselt samamoodi võib ta sealt edasi sõita.
Nii ka Veriora ja Vastse-Kuuste puhul kui vaid asukohta paarsada meetrit nihutada ja platvorm peatee äärde tuua. Nii jääb mulje, et kui platvormi just SELLE koha peale ei tehta, siis tuleb kogu raudtee ümber teha! Nonsenss! Siis peaks küsima, kes tegi sellise süsteemi, et midagi liigutada ei tohi!? Asjatundmatud inimesed?
Kärkna puhul leiti võimalus viia peatus sinna, kuhu ka inimesed ligi saavad!
Ikkagi vist ükskõiksus!
Neeme
7.märts
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Teema krutib hinges ennast edasi. Ehk ongi peapõhjuseks see, et ametnikud ei saa end tunda näiteks rongiootajate olukorras? Kui ikka tõesti oled rongi oodanud 2 tundi 20 kraadises pakases, siis vist ei kaotaks jaamahoonet või ootesaali ära? Või mälu nagu haugil? Lähed sooja kabinetti ja tasakesi ununeb kõik külm ja mure ja infopuudumine... Kui just rängalt haigeks ei jää. Või käega ei löö ja linna ära ei lähe!
Jaamahooned suleti ja lammutati. Kui aga tõesti töötuks jäänud mees tahab (Ühispeatuses) panna üles müügikioski? Kas arvatakse, et see pole ka kellelegi vajalik? Mis oleks aga kui korraliku kioski, sealsamas parklas, ehitusloa korral sõlmiks klausli, et peab tagama väikese (köetava?) ooteruumi? Enamuses ootajaid (ja kiitjaid) oleks ju su oma valla elanikud, naabrid ja tuttavad!?
Maalehte lugedes saab pidevalt täiendavat infot maaelu arengute ja muudatuste kohta. sealt olen saanud kinnitust paljude asjade kohta. Tuleb vaid süveneda maaelu probleemidesse, jälgida reisijate kaebusi ja muresid, kuulata teisi töötajaid, kes päevast-päeva reisijatega koos. Kui jaksame muidugi!
Neeme
7. märts
///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Tere kena kevadist päeva!
Heal nõukogude ajal meeldis mulle ajakiri Pikker. Nõuka ajal oligi see üheks vähest võimalustest midagi kritiseerida. Kahjuks humoreske ma kirjutada ei oska. Samas, kellel soovi, võib siinseidki kirjutisi võtta humoreskidena! Sest kohati on elu-olu tase selline, et kogu me elu on kui üks suur humoresk. Nii jääb mulje vähemalt ajakirjanduse kuvatud pildist.
10. märtsi Nädalises kirjutab Marko Liibak tehtud Pärnumaa uuringust raudtee teemal. Dago Antov ja Mart Pärtna teinud ära suure töö, uuringuga põhjalikult tutvumine mul suuremalt jaolt alles ees. Aga töö on väärt! Sellest tulenevalt võib öelda, et potentsiaal Eestil paremaks muutuda on olemas. Ainult kui ametnikud ehk järgi tuleksid!? Artikli lõpus mainitakse ka Raplamaa uuringut (mida pole veel tellitud). Raplamaa uuringu algosakese olen saatnud omavalitsustele, huvi on naeruväärselt leige! Muidugi on rahaline külg oluline, aga veel olulisem on INIMENE. Raplas on üllatav see, et ei suudeta busse rongijaamast läbi tuua. Nii on ametnikult, ei Ametnikult, püüan selle liigi kirjutada suure algustähega, tulnud vastus, milles öeldakse, et rongijaama sõidavad bussid, milliste jaoks see on oluline! Mille järgi või kes seda otsustab? Nõuka ajal juba oli rongijaama lähedal Kauplus-Ladu! Ainuke Raplas, kus oli vajalikke asju, aga kohale sai vaid linnaliinibussiga. Annan au, tollal oli see liiklus veel viletsam. Ja kaupluse käibele mõjus väga halvasti just see, et polnud bussi vajalikul ajal. Kauplus siiani alles. Kuid juba tollal sõitsin bussiga Raplasse ja juba siis kirusin, et buss ei sõida välja linna piirini. Tänapäeval see eriti oluline, sest kui Juurust, Kaiust, Kuimetsast, Mahtrast tulevate busside puhul pean rongile pääsemiseks veel vahepeal bussi kasutama... Ei lähe ka sinna kauplusesse. Mis aga veelgi üllatavam, Kehtna ja Ingliste suuna bussid enamuses ei läbi rongijaama! Isegi pole mõtet rääkida dotatsioonist, tegu vaid paarisaja meetriga! Ja paari Ametniku otsuse tagajärjel ei sõida bussid reisija jaoks vajalikku kohta juba aastaid, kuigi see võtmeküsimuseks teatud mõttes Raplamaa ühistranspordi säilimisel ja paranemisel! Siin taas Ametniku imago, räägib, mida TAHAB kõik teha, aga samal ajal vaikselt lõpetavad tegevuse mitmed liinid, mille tagajärjel kaugemal maal aina elu hääbub! Kuidas vastutama panna? Mina ei tea! Ei näe võimalust!
Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik Nädalise sõnul ütles, et sellise uuringu (Raplamaa rongiliiklus) oleks kindlasti teretulnud kahe naabermaakonna tõhus koostöö! Kangesti tuleb meelde üks kuldlause Ametnikult (küsimuse peale Ühispeatuste kohta): Ei, sest EELDAB KOOSTÖÖD... Lugupeetud Ametnikud, tõestage, et Te olete altid koostööd tegema! Ja mitte sõnades! Sõnu on nagu näete siingi küll! Kogu internet on sõnu täis.
Ei tahtnud sellega hr Mart Järvikule liiga teha, sest ei tea tema tegemisi ja tõsiseltvõetavust! Küsimus Ametniku sõnades, milliseid uudistes ja mujal pidevalt lugeda-kuulda!
Koogistes pole õieti reisijaid jah, enamasti sõidab vaid "raudteehuntide" paar, endised teetöölised Lelle end täiendama. Kuid jaamalähedase maja ostnud endale Tallinna inimene. Kujutage ette endale tema raevu kui ta näeb, et peatus võetakse ära!? Nagu Kõnnus. Inimene ostis jaamahoone (ja üks põhjus just rong) ning tegi selle imekenasti korda. Sõidab pidevalt Viljandist, ümberistumisega Lelles, imearmas kutsu kaasas Kõnnu. Ametnik e i tea, midagi räägib bussidega sõitmisest. Irvitamine? Üks peatus isegi koos ooteplatvormi väljaehitamisega Koogistes ja Kõnnus ei ole üle mõistuse kallis ja ekspluatatsiooni jooksul tasub end osaliselt ära. INIMESE hinda selle juures ei arvestata!
Ärge saage valesti aru! Kõnnu inimene enam rongiga ei sõida! Sest peatust pole enam. Oleme maainimestele juba piisavalt näkku sülitanud, kui Tallinnas see välja ei paista. Ka valimistulemustes mitte.
Artiklis võtab sõna ka Kehtna vallavanem. Resoluutselt! Kuid millegipärast pole Kehtna vallast ühelegi kirjale AASTA jooksul vastuseid tulnud! Artikli järgi küsiks temalt: Kui on kasvõi ükski kiri, peaks vallavanem vastama!?!?
Teise kandi pealt tundubki siis naiivne loota, et isegi linnas mõeldakse ühistranspordi paremaks muutmisele. Tahan ikka väga näha kuhu ehitatakse uus ooteplatvorm Jõhvis. Kas servatud kenade laudadega kinnilöödud jaamahoone juurde või bussijaama ja kaubanduskeskuse kõrvale?
Elame-näeme!
Neeme
10. märts
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Tänud!
Üllatav süsteem! Kooskõlastamiseks TJA_le kui isegi omavalitsustega pole suheldud? Ei muutu siin ilmas midagi! Nähakse vaeva ja kulutatakse raha eelprojektidele või asendiskeemidele ja pärast selgub, et asukohad ei sobi!?
Pakun välja:
Kiviõli vanasse kohta?
Vaeküla - kas üldse vajalik? Selle asemel vajalik Sõmeru!
Kabala - taas kõrvalteel?
Jõhvi - laudadega kinnilöödud osmiku juurde?
Hea, kui ma üheski punktis eksin!
Aga Ilumetsat oleks vaja küll. Seal võiks isegi rakendada ümberistumist Värska bussile.
Eks näis!
Neeme
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Äärmiselt tervitatav muide Ilumetsa piirkonna inimeste vaev ja töö oma peatuse eest seismisel. Isegi oma koduleht - MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad. Meeldiv tõdeda, et keegi hingega asja juures. Lihtsam oleks ju niisama kuskil viriseda!?
Sõmerul täna suuremad arutelud valla arengukava teemadel. Hea, et ka seal vallavanem tõsiselt uurib oma rongipeatuse vajadust ja võimalusi. Tänu sellisele suhtumisele kandi elanikud kindlasti loodavad oma vallavanemale ja näevad oma tulevikku paremas valguses. See ongi ju tähtsaim kohalikus elus. Kuidas aga Jõhvis suhtutakse rongi? Rongisõitjatesse? Miks ei näe ma vastustes karjuvat rõõmu ja optimismi selle peale, et peatus võiks tulla inimeste juurde?
Olen siiski optimist ja loodan, et muutused tulevad tasapisi! Miks ei peakski!? Kui mitte enne, siis peale seda kui kõik peatused väljaehitatud kohalikke olusid ja elanikke arvestamata. 30 a jooksul siis piisavalt aega arutada uute peatuste vajalikkust ja tulevasi asukohti. Kui rongid siis ikka sõidavad. Ja maal sõitjaid...
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Tere kevadist pühapäeva!
13. märts
Kevadveed lahti ja juttu voolab siin-seal.Huvitav artikkel oli Pärnu Postimehes, kus jutt abilinnapea hr Romek Kosenkraniusega tänavavalgustusest Pärnus.
Väga põnev teema. Kuid selleski teemas otsekui kaks Eestit! Tänu masule tänavavalgustuse teemal paljutki lugeda. Ometi, kas ametniku poolepealt jällegi mõned õppetükid tegemata jäetud? Kas neid üldse tehakse?
Parim viis, Google! Otsingusse valgusreostus.
Mari-Liis Jaansalu jt juhendajate käe all kirjutanud (ajaleht Roheline Värav) valgusreostusest iga nurga alt. Ja kooliõpilased vaid need kirjutajad ning arvamused vägagi tasemel
Aga spetsialistid? Leidub!...
Paul Einaste.
Kuido Kartau.
Tiiu Tamm.
jne.
Ehk peaks oluliste teemade puhul tagama Ametnikule vastavad materjalid ja uuringute tulemused? Võimaldama teemaga tegelemisel erialaspetsialisti abi?
Mul on kodu ümber viis valgustit, nendest üks värava ees. Kasutan odavaid ümarkuplitega valgusteid, hinnaklassis u 20 eurot. Ehk pimestab, õigemini segab või häirib väravaesine lamp mõnda autojuhti, ei tea. Lambid mitmel küljel, sees 9-11 W säästulambid. Tänu neile valgustatud ka naabrimehe värav ja mööduvad teed. Valgustid juba aastaid, kusjuures väga töökindlad.
Hinnavahe tänavavalgustitega (lambikorpustega Pärnu Pm artikli järgi) kümnekordne. Tänavavalgustuse lampide võimsus 75-250 W. Vahe 7,5 - 25 kordne! Miks ÜLDSE valgustada tänavaid? Väikesed, säästlikud ja materjalikulu poolest soodsamad väikelambid vaid kõnniteedele? Loomulikult ka ülekäikudele ja ristmikele. Suunatud valgusega, mitte suured kumerklaasidega pimestavad lambid. Olen nõus nendega, kes väidavad, et se isegi parandab liiklusohutust. Sest mittepimestavate lampidega ülekäigud tõmbavad autojuhtide tähelepanu, väljaspool neid ollaks pimedal tänaval ettevaatlikumad, nii jalakäijad kui autojuhid. Kiirusel 40 km/h (millist taheti Tallinnas) ei tohiks olla probleemi ühelgi tänaval.
Teemaga, kasvõi katseliselt, tegelemise asemel, krutime pirne välja, 10% või 20 % või rohkem. Miks?
Miks ei võiks leida tänava, kus katsetada teisi variante? Selle asemel paigaldame uutele tänavalõikudele 2-3 korda rohkem pimestavaid valgusteid ja...varsti räägime taas suurtest kulutustest!
Veidi ulmelisem, aga äärmiselt ökonoomne oleks variant, kus kinnistute omanikud peaksid tagama kõnniteede valgustuse (või väravaesise vms) oma kulude ja kirjadega. Paigaldamisel peaks muidugi kompensatsioonisüsteem kehtima. Siis vaja omavalitsusel tagada ristmike ja ülekäikude valgustuse - näit päikesepatareide seadmete abil! Jääks vedamata sadu kilomeetreid ülikallist kaablit! Tuhandeid tonne metallposte jääks paigaldamata! Säästlik mõtlemisviis võimaldaks kokku hoida meie kõigi raha!
Kommentaariumis tümitati mõtlemist, et kui puud segavad lampe, tuleb puud maha võtta. Täiesti nõus! Tuleb hoopis valgustuslahendused targalt väljatöötada. Sest ilus puu kasvab aastakümneid! Säästev mõtlemine hoiab kokku tohutuid summasid aastakümnete jooksul.
See pole enam ulme, et peagi otsas nafta jt taastumatud loodusvarad. Kasutame tõrvikuid aastal 2050?
Edu!
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Tänud, Riik ja Rahvas!
Kommentaari küsimuse kohta lühike vastus, üldiselt jah!
Kuid siiski veidi teises järjekorras. Näiteks peale otsust, millised peatused järgmises voorus käsile võetakse, siis info koheselt omavalitsustele palvega igakülgselt läbi kaaluda omad soovid.
Omavalitsus konsulteerib oma inimestega, elanikega, MTÜ-de-ga, majutusasutustega jne. Ka bussifirmadega.
Esitab oma soovid ja alustatakse koostööd...
Päris ootama jääda, et KOV lihtsalt pöördumise ise teeb, ei saa. Sest nendel kümneid valdkondi ja probleeme. Tegemist küllaga. Raskused teehooldusega...
Pealegi tundub raudtee paljudele niivõrd mastaapse ja ebareaalse "olendina", kus isegi inimesi enam ei paista ja vaid raudkoletised mööda kolisevad. Ja kui keegi millegagi pöördunudki, siis näiliselt tõsise põhjendusega vastuse puhul teist korda ei proovita. On ju korjatud allkirju ja kirjutatud Uderna, Pikaantsu, Vorbuse, Kõnnu jt puhul. Tulemus? Mõningased väheveenvad põhjendused-põhjused ja kõik jääb vanaviisi. Seega on küsimuses eelkõige KOOSTÖÖ ja sellest peaks tulenema parim tulemus kõigi jaoks. Niivõrd kui see võimalik!
Muidugi mõistetav, et ka EVR võtab asja mõningas mõttes vana malli järgi, koha otsustamisel vaatab vana peatust skeemil ja lahenduse leidmisel otsustav väiksed kulutused. Silmavaate avardamine, aga viib vaate n.ö. laiemale ja siis võib märgata skeemil ka elumaju, turismiobjekte jne. Minu jaoks lihtsalt loomulik, et eelkõige peab mõtlema inimesele! Vaevalt, et keegi nõuabki Mägistesse ülipikka platvormi koos vaksali ja teiste ehitistega. Reaalsuse piiresse jäävate soovidega ja vajadustega peaks arvestama küll.
Pärnu kaudu liini kavandamise ja ehituse suhtes olen ma veel veidi pessimistlik. Kas liin läbi Mõisaküla või Ikla? Mööda mere äärt või metsakolkaid? Ja mitmed muud küsimused...
Neeme
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Lugesin Kylauudis.ee kirja Tanel Ots´alt Nabala ja Nõiakaevu teemal.
On see taas näide teerullist Ametniku juhtimise all? Elasin varem ja elan kapraegu Nõiakaevu suhtelises läheduses. Olen teinud ka retki lindude vaatlemiseks plaanitavate karstialade metsade piirkonnas. Kant on väga hea võimalus puhata ja linnakärast eemal olla.
Minu jaoks pole normaalne, et just sinna peaks tegema kaevanduse. Kuna meil tõesti paekivi piisavalt mujalgi, siis poleks seda ju vajagi. Räägitud ju ka sellest, et paljudes piirkondades enne arendustegevust võiks pae ära kasutada ja alles siis sinna midagi teha. Miks seda ei tehta? Tööd palju sellega? Kes ütles, et elu peab kerge olema?
Värskes Eesti Looduses palju ELF-st ja seda tasub lugeda! Pole ju mingi ime, et Tartu mnt laiendamise teemal palju kisakõrisid kommentaariumites ( ja üldse keskkonnateemade puhul), kes sülge pritsivad ise mõistmata asjade laiemat tähendust. Kui aga sellised hiljem pääsevad otsustajate kilda? Mis otsuseid me neilt ootame? Sest kodanikuühenduste häält tihti ju ei kuulata!?
Tehku maantee neljarealiseks! Aga mitte teiste, keskkonda hoidvate inimeste arvelt! Kuigi ma ei poolda nii tohutu koguse maavarade RAISKAMIST vaid autonduse huvides. Pigem võiks teha tee veerde rohkem parkimiskohti, kuhu ka aeglasemad liiklejad saaksid "kõrvale võtta"1
Ja ühistransport Kogu Tallinn-Tartu maantee ulatuses paremaks. Läbimõeldud ühistransport tõmbaks suure osa autosid teedelt ära ja... Nõiakaev jääks alles. Kõige lihtsamad seosed on väga lihtsalt nähtavad kui vaid soovitakse näha!
Ei maksaks unustada kui palju selle materjaliga ja rahaga, mis kulub Tartu maanteele, saaks väiksemaid teid üliheaks teha!? Vaidleb keegi vastu?
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Kirjavahetus Ametnikuga annab väga palju infot ja tänu neile, kes hingega töö juures!
Ometi ei suuda ma mõista, miks uute platvormide puhul eelistatakse kulutada raha projektide tegemiseks enne kohalike inimestega parima lahenduse leidmist? Kui küsimus selles, et keegi ei soovi võtta vastutust koha muutmiseks enda peale, siis olekski ju kena see otsustus lükata kohaliku omavalitsuse "kaela"!? Hetkel on selline projekteerimine lihtsalt raha raiskamine ja see vastutuse alla ei kuulu? Kogu majandusliku arvestuse alus peaks lähtuma maksimaalsest kasutajate arvust. Kui aga tänu halbadele asukohtadele koguneb kümnete peatuste kohta aastas tuhandeid "kasutamata" reisijaid, ehk piletitulu toojaid, siis vastutus ometi hajub vaikselt tulevikus ära?
Ametnikud toovad põhjustena väga erinevaid näiteid, miks Jõhvis ei saa platvormi ehitada bussijaama juurde. Ma mõistan, et praeguse jaama juures asuvad päästeameti komando ja nõustamiskeskus ja veel palju pisikesi asutusi. Kas peatus on vajalik neile või reisijale, kes üldjuhul kogunevad promenaadi pidi bussijaama ja kaubakeskuse juurde? Või juhtub nagu Keenis, et otsustajaks jaamatöötajate osakond ning reisija jäetakse kuhugi sinna, tahapoole. Kus nad ei sega...
Eks siin irooniakillukesi ole, aga reisija jaoks on vajalik ühistransport. Mitte teadmine, et see kuskil seal tagapool olemas on. Kiviõlis loodan kogu südamest, et samuti jõutakse arusaamisele, et peatus vajalik linnaelanikele, seega loodetavasti viiakse see kilomeetrijagu Püssi poole. Ülesõitudega ülearu muretseda ei maksaks, nende kinniolek jääb marginaalseks, peatuse kaugus väga suurt rolli ei mängi. Mure on pigem autojuhtide liikluskultuuriga ja selle jaoks peaks küll rohtu leidma. Kui täna hommikul sõitis rongi eest väga suure hooga üle Eesti Energia tsisternauto, Auveres, mäletate küll, seal kus mõni aeg tagasi kokkupõrkel rongi külili keeras, siis selliste autojuhtide taskust 10 tuhat krooni küsida ei oleks paha. Kui just juht ei väida, et stoppmärgi mittenägemine põhjustatud päikesest. Mis polnud veel tõusnud! Aga 30 autojuhi trahvimise rahast saaks juba Kõnnu peatuse valmis ehitada. Veel 30 ja jälle peatuse raha olemas. Poleks vaja isegi eurorahasid! Ja ehk mõned eludki päästetud!? Seda me muidugi ei tea, sest kui inimesed elus, ei saa ju hakata teoretiseerima, kui palju inimesi mingi meetodi toel päästetud.
Küll aga müstiline, et samal ülesõidul "kokkupõrguse tagajärjel" (nii kuskil kirjas) rikutud signalisatsiooni pole korda saadud. Muidugi pole see vabandus, Eesti Energia võiks oma autojuhtidele ikkagi liiklusmärgid selgeks teha! Ja ehk tõlkida, et kuskil ka raudteeohutuse seminar toimunud. Kuigi samal ülesõidul pole talve jooksul rongidele isegi vastavaid märke suudetud paigaldada. Neli märki! Kolm kuud! Seminar aitab?
Läksin nüüd küll teemast veid kõrvale, aga kui avariihingus lähedalt mööda läheb, siis hea tunne see küll pole.
2/2011 Eesti Loodus: Paevana Rein Einasto kirjutab väga ülevaatliku ja meeldiva artikli maastikukujundusest ja kaevandamiskultuurist, mille lõpus kirjutab: "...Senised asjaomased soovitused trükisõnas ja ettekanded nõupidamistel on paraku nagu kurtidele kõrvadele kõneldud".
Miks läheb ikka ja jälle nii paljudes valdkondades?
Muide, Postimees kirjutas täna "särtsumopeedidest". Kuhu tehakse rongipeatusega asulates nende jaoks laadimispunktid? Vastus küsimuses muidugi olemas. Oleks ju inimesel hea kaugemalt võrriga rongile-bussile tulla!?
////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
12. aug. Maalehes kirjutab Rein Raudvere "Kuhu küll on kadunud teeäärsed aiasaaduste ja marjade müüjad?"
Artikkel korjas Maalehe kohta väga palju kommentaare. Järelikult teema inimestele piisavalt tähtis! Sõna võttis ka Kasepää vallavanem ja õigustatult! Tõsi küll, ei leidnud veel kellegi otsustaja arvamust sellel teemal, kuigi kevad tulemas ja aiatöö läheb jälle lahti. Siia seostub isegi töökasvatus, millest ometi räägitakse. Tõepoolest ei sõida iga talunik või aiapidaja turule müüma. Miks siis ikkagi ei soodustata meil omapära, mis annaks laialdase võimaluse tarbida omamaiseid aiasaadusi (loe tänast Maalehte) ega võimalda maalapsel suvel tööd teha?
Taskuid maamteede ääres vaja ju mitmel põhjusel!? Maakohtades peaks tasku, täpsemalt parkla olema iga 5 - 10 km järel. Et puhkepause pidada. Et kiiremaid ja kiirustajaid mööda lasta. Et lastega teha vajalikke peatusi. Et juht saaks mobiiliga rääkida. Et teha jalutuskäik looduses. Et matkajal jalgu puhata. Et bussi pealt autoga külalist oodata. Et auto parkida ja bussiga edasi sõita. Et..............
Või põhjuseid vaja rohkem üles lugeda? Nüüd "nihutame" selle mõttelaadi Ühispeatuste teemale. Kas midagi väheneb küsimustes? Ei, vastupidi, maaelanikule see äärmiselt vajalik. Ja siit tulenevalt ka möödasõitvale linnaelanikule. Matkajale. Välisturistile.
Ei maksa karta, et Ühispeatus kujuneks seetõttu mingiks räpaseks laadaplatsiks. Kõike on vaõimalik korras hoida, eriti kui eemal hoida tavaline kaltsumüüja, sest eelkõige peaks ikkagi tagama toitlustuse jms aladega tegelejate võimalused, ehk kodumaise kauba müük.
Piusal käies oli parim võimalus osta oma käsitööliste imepäraseid savinõusid. Neid oleks lihtna müüa ka Oraval, Verioral, Vastse-Kuustes, Ilumetsas jm. Kui neile vaid koht oleks. Ja mis tähtsaim, teede sõlmpunktis, mitte poole km kaugusel maanteest. Kuhu ükski möödasõitja sisse ei keeraks!
Muidugi oleks tore kui Maaleht aktiivselt jätkaks teemaga!
22. märts 2011
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Arvestama peab muidugi liiklusohutust! Maanteede kohta leidub viiteid. Näiteks Liiklusohutuse audit Tartu - Reola lõigu kohta Tallinn - Tartu - Luhamaa maanteel, koostatud inseneribüroo Stratum poolt.
Sarnaste kompleksuuringute tulemusel saab muidugi tagada liiklusohutuse.
///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Äkki mul isegi milleski õigus?
Tänases Postimehes ütleb Eesti Raudtee endine peadirektor Parbo Juchnewitsch: "...ei ole Eestis raudtee väljaarendamise põhiküsimus riigi aktiivsus, vaid vähene kompetents". (ERR uudised)
Millal ja kuhu see kompetents kadus? Mis põhjusel? Kas peaksin vastuseid otsima kommentaaridest? Ebameeldiv on küll seegi, et püütakse kõik lahendused välja töötada avalikkust varakult informeerimata ja võimalikult vaikselt. Kirjadele ei vastata ja ka omavalitsusi, nagu eespool kirjutanud, ei informeerita. Loomulikult on tagajärjeks vead ja mis veelgi halvaendelisem, reisijate arvu langus. Või vähemalt vähendatakse võimalusi reisijate arvu kasvuks. Millegipärast vähemalt Edelaraudtee poole peal edeneb asi paremini. Hea näide Pulli peatus ja mul heamel tõdeda, et tegeletakse parkla ja bussipeatuse ning -liikluse parandamisega kohapeal! Muutub ka platvormi asukoht Viljandis ja kuigi seal linnavõim väga osavõtlikkust üles ei näita, bussipeatuse ja liinide asukoha muutmisega, siis loodan siiski, et kord leitakse vajalik olevat ka maaliine ühendada sobival kellaajal rongide liiklusgraafikusse.
Samuti on lootust, et Männikul tuuakse mõni linnaliin rongipeatuseni (näit 32), siin muidugi kõige otsustavam sõna reisijasõbralikul Tallinnal! Mida kui veel pole, siis ehk tekkimas!?
Ka Kasemetsas saaks arendada reisijale väga vajaliku ümberistumise, siin aga mitmeid probleeme, k.a. Harju YTK nõrk panus.
22. märts.
//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
23. märts
NÜÜD PROBLEEMID LAHENEMAS!
Jõhvis. Kiviõlis. Lillekülas. Orus. Kadrinas....
IRL ja Reformierakonna valimisprogrammis lubadus tagada busside ja rongide parem haakuvus!
Ja arendatatakse kvaliteetset ühistransporti nii maal kui linnas!
Jääb üle vaid blogi lukku panna...
Aga no eks ootame kõigepealt vastuseid Eesti raudteelt ja mujalt! Kiiret pole ju!
///////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////
Just täna sain inspiratsiooni uueks lisaväärtuseks Ühispeatuste teemal. Saastekvootide kasutamisel muretsetakse mitmedsajad elektrisõidukid ja eelkõige sotsiaaltöötajatele. Sellega seose pakkusin välja idee ehitada autode laadimispunktid võimalusel Ühispeatustesse, kus see ärgitaks eriti võimalust kasutamaks "pargi ja sõida" süsteemi. Kui Ühispeatustes on olemas katusealused ja pingid-lauad on see hea võimalus ka "jooksu pealt" akude laadimiseks. Lubatakse ju võimalust akude laadimist 80 % ulatuses mahtuvusest poole tunni jooksul. Seega on võimalik sel ajal puhata ja müügipunktide vms olemasolul ka einestada.
VastaKustutaVaatame, mis vastusteks siin...
Tere
VastaKustutaTeate,emotsionaalselt võttes, kui mul oleks finatsiliselt võimalik, siis ma isegi mõtleks kohtusse pöörduda Majandusministeeriumi vastu(ametnike tegevusetus),sest kui palju olen saanud tühise sisuga ja eneseõigustusliku sisuga kirju....
Teie 21.08.2010 Meie 25.10.10
Käesolevaga esitame vastused Teie küsimustele:
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib kuni 22.08.2015
2. Miks ei ehitata uusi raudtee platvorme võimalikult lähedale või kokku bussipeatustega(olgugi et Ühistranspordi arenguprogramm viitab ühistranspordi säästvale arendamisele?)
Raudtee platvormid ehitataks üldjuhul vanasse asukohta ning selle üheks põhjuseks on olnud asjaolu, et piiratud rahalise ressursi tingimustes on see olnud üldjuhul kõige otstarbekam. Rongipeatusi on võimalusel ka nihutatud, aga kõikjal ei ole see võimalik kas piiravate kitsenduste (nt piirnevate eraomandis olevate kinnistute, reisijate ohutuse, kesiste juurdepääsuvõimaluste vms) või suurte lisakulude (ühe peatuse nihutamine võib mõnel juhul maksta mitme platvormi ehitamise raha) tõttu.
Kõik uute raudtee platvormide projektid on kooskõlastatud asjaomaste kohalike omavalitsustega. Viimatinimetatud kooskõlastuse üheks eesmärgiks on ka tagaside saamine kohalikelt omavalitsustelt nende elanike ühistranspordiga seonduvate vajaduste kohta.
Samas näiteks piiratud liikumisvõimega isikute sõiduvõimalused igal juhul paranevad, kuna vastavalt standardile ehitatud platvormid peavad tagama juurdepääsu rongile ka piiratud liikumisvõimega isikutele.
4. Kuhu ehitatakse Jõgeval uus platvorm? Bussijaamast kaugemale?
Jõgeva uus platvorm on plaanis ehitada praegusega samasse asukohta, s.t bussijaamast ca 200m.
6.Miks Tartus, Põlvas, Tallinnas ei suudeta või ei taheta bussijaamu rongijaamadega KOKKU EHITADA? Mida saab riik siinkohal teha?
Riik kindlasti kaaluks võimalusi teatud mahus rahalisteks toetusteks riigieelarvest kui asjaomased kohalikud omavalitsused esitavad põhjendatud taotlused projekti finantseerimiseks, mille eesmärgiks on bussi- ja rongijaamade kokkuehitamine. Samas ei saa eesmärk omaette olla kahe jaama kokkuehitamine. Kokkuehitamise tulemusena peaks ühistransport muutuma inimeste jaoks atraktiivsemaks ja kergemini ligipääsetavamaks. Edastame alljärgnevalt Tartust, Tallinnast ja Põlvast saadud kommentaarid antud küsimusele.
Tartu: Tartu linnas on bussijaama ja rongijaama ühildamise takistuseks esiteks rongijaama asukoht ning teiseks on rongijaamast raskendatud bussidele väljapääs vajalikesse suundadesse (nt Jõgeva, Räpina, Valga, Võru). Lisaks puuduvad raudteejaama piirkonnas täna võimalused busside parkimiseks ja neid võimalusi ruumi puudumise tõttu keeruline ka tulevikus luua. Lisaks võimaldab bussijaama asumine kesklinnas inimestele suhteliselt lühikest jalgsikäiku enamustesse olulisematesse Tartu linnas asuvatesse asutustesse, ostukeskustesse jne.
Põlva: Põlva bussijaam asub piirkonnas, mille vahetus läheduses paiknevad kaubanduskeskused, gümnaasium, kultuurikeskus, haigla. hotell ja põhiosa linna elamupiirkonnast. Linnaosa, kus paikneb rongijaam, teenindamiseks on käigus linnaliin (36 reisi), mis arvestab reisirongide liiklust ja linnaelanike vajadusi.
Rongijaama renoveerimine nõuab suuri investeeringuid ja seal puudub ka busside teenindamiseks vajalik plats. Tänase seisuga töötab Põlva bussijaam hästi, kõik reisijatele vajalikud teenused toimivad. Analoogselt Tartuga vähendaks bussijaama kokkuehitamine rongijaamaga inimeste võimalusi jalgsi kõndida oma soovitud sihtkohta Põlva linnas.
Tallinn: Tallinna bussijaam ja rongijaam on oma ajaloolistes kohtades. Bussijaama ja rongijaama kokkuviimine on ressursimahukas ning busside väljumiste viimine rongijaama raskendaks oluliselt bussidele väljasõitu Tallinna territooriumilt. Arvestades, et rongijaam asub kesklinnas, siis suurendaks busside liiklus läbi kesklinna kindlasti ka Tallinna kesklinna liikluskoormust ning oluliselt suureneks tipptundidel ka aeg, mis kulub liinibussidel jõudmiseks linnapiirile.
Lugupidamisega
Ain Tatter
osakonna juhataja
Eelnevast lähtudes küsin, mille jaoks on siis üldse tarvis Transpordi arengukava ja Ühistranspordi arenguprogrammi? Kusjuures uut Ühistranspordi programmi praegu koostatakse
VastaKustuta,ilma et asjassepuutuvad kodanikud sellest midagi teaksid.
Ametnikud saavad Exceli tabelis linnukese kirja panna ja kui millegagi hakkama ei saada, siis tuuakse sadu põhjuseid miks ei saa.
Taoliste probleemidega ei tegeleta püsivalt ehk kui midagi tehtud ei saa, kirjutatakse kümneidpõhjuseid miks ei saa ning siis probleem unustatakse.
Kui rääkida raudteepeatustest: Tartu-Valga platvormide rahastamine toimub võrreldes teiste projektidega teisest fondist TENT ja toetuse määr on 35 protsenti ülejäänud peab tasuma EVR.
MKM nägi ette(kirjavahetus)taastada suletud väikepeatused aastatel 2012-2014,iseenesest kust raha võtta, transpordiprojektide rahad on projektidega_kaetud.
Kuidagi tuleks ju ministeeriumi survestada antud teemaga_tegelema,aga_kuidas?
Isiklikult olen huvitatud Kalevi ja Nava peatuste taastamisest.Hea seegi,et Kärkna platvormi ehitus on praeguse seisuga hankes.
Praeguse seisuga pole ette nähtud Tapa-Narva liinil enamus platvormide ehitamist,sest jälle eurorahasid ei jätkunud.Kardan et reaalseks ehituseks võib minna aastatel 2014-2015 EL Struktuurfondideperioodi 2014-2020 eelarvest.
Valga-Koidula raudteeliini(ülesõidud, liiprid jms) ja platvormide remondiks taotletakse samuti rahasid Euroopa Liidult, seal läheb ilmselt ehituseks_samuti_aastatel_2014-2015
Eelnevast lähtudes käivitatakse reisiliiklus antud raudteelõigul mitte enne kui uued diiselrongid on saabunud ja ehitustöödega ühele poole saadud.
(Isiklikult muidugi tahan et see juhtuks varem.)
Veel küsimused vasatused MKMiga:
VastaKustuta1. Miks pole Eesti Vabariigi valitsuse ja riigi elanike vahel sõlmitud Ühistranspordi lepet? Eestis elavad inimesed peavad olema teadlikud kui palju on nad nõus Euroopaliku transpordi eest maksma Kui riik teab millist ühistransporti elanikud soovivad siis on lihtsam ka ühistranspordi planeerimine. Üleriigiline küsitlus?
Lugupidamisega
Ain Tatter
osakonna juhataja
Eesti Vabariigi Valitsuse ja elanikkonna vahelise lepinguna ühistranspordi valdkonnas tuleb lugeda ühistranspordiseadust. Ühistranspordiseadus on Eesti riigi elanike poolt valitud rahva esindajate poolt heaks kiidetud ja vastu võetud seadus. Küsitlusi ja uuringuid inimeste liikumisvajaduste kaardistamiseks tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Ühistranspordi planeerimise lihtsustamise ja parema korraldamise eesmärgil on viimaste aastate jooksul on mitmes maakonnas viidud läbi põhjalik ühistranspordiuuring. Uuringute käigus kogutud sõitjate arvamused ja konkreetsed ettepanekud on olulised ning neid võetakse ka arvesse ühistranspordi korraldamisel.
3. Kas Tartu-Orava rongi pikendamine Koidulani on võimalik praeguse eelarve piires?
Tartu-Orava rongi pikendamine Koidulani ei ole praeguse eelarve piires võimalik. Samas on MKM sellele mõelnud ja Koidula piirijaama valmimisel on plaanis reisirongiliiklus ka Koidulani pikendada.
Mine tea kas ainult jutt, mina arvan ,et praeguste rongidega seda ei juhtu...
7. Millal jõutakse Maanteeameti reformidega nii kaugele, et terve ühistranspordi korraldus, kvaliteedi jälgimine ja planeerimine (rong buss laev lennuk) alluks Maanteeametile?
Maanteeameti reformid ühistranspordi korraldamise valdkonnas on fokusseeritud hetkel sellele, et bussitranspordi korraldus, kvaliteedi jälgimine ja planeerimine hakkaks korralikult toimima. Tulevikus ei ole välistatud, et Maanteeamet hakkab tegelema ka teiste transpordiliikide (rong, laev, lennuk) ühistranspordi korraldamisega. Samas on ühistranspordi korralduse muutmine aeganõudev protsess, samuti on selle mõjud pikaajalised, mistõttu tuleb plaanitavad ümberkorraldused hoolikalt läbi kaaluda ning erinevate osapooltega läbirääkida.
8. Saastekvootide raha eest planeeritav busside hanke puhul tuleks hankida 60% kuni 20-28 kohalisi busse. Miks?(sest Võrumaal ja Valgamaal jälgides suuri bussi on tihtipeale nendes 5-7 inimest) Väiksemate busside tehniline hooldus odavam.
Põhimõtteliselt nõustume, et teatud Eesti piirkondades oleks väikeste bussidega opereerimine otstarbekam. Samas saastekvootide eest ostetavate busside minimaalsed parameetrid oli üks osa kokkuleppest Hispaania Kuningriigiga ning kahjuks ei mahtunud antud kokkuleppe raamidesse Teiepoolt mainitud väiksemat tüüpi bussid. Samas oleme kavandanud eelmainitud kokkuleppe raames soetatavate busside kasutuselevõttu liinidel, kus sõitjatevood on tavapärasest oluliselt suuremad ning sellest tulenevalt on seal suuremate busside kasutamine ka igati põhjendatud.
Lugupidamisega
Ain Tatter
osakonna juhataja
Ettepanekud_alatioodatud:tiberi.sabo@hotmail.com
Tiberi Sabo
Tänud!
VastaKustutaSiinses kirjas üks oluline nüanss, mis ammu silma torganud! Kui vaja oleks teha mingi tegu, mis vajalik tuhandetele inimestele, siis pigem tehakse inva kaldtee mingi trepi juurde ja selle vajadusest ning valmimisest räägitakse-kirjutatakse laialdaselt! Isegi suurte tähtedega! Mitte et ma eitaks vajadust teha midagi "piiratud liikumisvõimetega inimestele". Kas põhjuseks see, et kaldtee tegemisprotsess tuhandeid kordi lihtsam kui Ühispeatuse väljatöötamine koos logistiliste muutustega Tartus, Pärnus, Põlvas, Viljandis? See aga ei välista vajadust tegeleda asjadega, mis olulised tuhandetele kasutajatele ja regionaalpoliitilistel aspektides!? Nii võiks ju üldse teha vaid kaldtee ja jätta ka trpp tegemata, see ju veelgi lihtsam ning odavam! Ning "nurisevate kodanike" kirjad kuulutada amatkondlikuks kasutamiseks!
Tartus peale Koidula valmimist ja kohapeal kaubarongide teede kaotamist ju eriti lihtne asemele tuua bussijaam, parkla, taluturg, turismiinfo jms. Ja vohavate burgerirestoranide asemel üks eestipärane kiluvõileivakõrts!?
Kui Räpina....jt suundade busside liiklus võib muutuda veidi ebamugavamaks, siis miks teiste jaoks ei võiks asi minna paremaks? On ju võimalus osa busse suunata läbi linna lisapeatustega Narva suunal või Annelinnas (mis parandaks kesklinna elanike liiklemisvõimalusi), osa ekspressliine aga suunduksid Riia mnt või Ilmatsalu tänavat pidi Otse linnast välja!?
Maanteeameti alluvusse võiks ju jooksvalt anda kõik "uued" rongipeatused! protsess oleks jooksev ja veidi ehk lihtsamgi. Või hoopiski kõik peatused omavalitsuse alluvusse!
Minu teada sõidab praegu Oravani kaks rongi ööpäevas. Kas liinide pikendamine Piusani viiks eelarve tõesti kriisi? Ehk aitaks see kui Ühispeatused võtta erilise luubi alla ja tagada näiteks Värska sanatooriumi külastajale võimalus tulla Tallinn-Piusa rongiga, ümberistumisega Verioras? Tulevikus ka kiirrongiga. Tagada võimalus Tallinn-Valga rongiga Paluperas ümberistumine bussile sõitmiseks Otepääle, Kuutsemäele jne. Kasvaks tunduvalt rongikasutajate arv ja väheneks eelarveline osa. Ning Lõuna-Eesti suuremad bussid oleks parema täituvusega. Selle asemel, et aastaid tegeleda vaid "arenguplaanide väljatöötamisega", võiks juba tänavu pooleks aastaks käivitada katseliselt Palupera-Kuutsemäe-Otepää bussiliini. Kui aga platvormid ehitatakse "vanadele" kohtadele, pole mõtet ka tulevikus säästvatest arengutest rääkida.
Mitmes piirkonnas on ühistranspordiuuringud sisuliselt läbi kukkunud. Miks? Mõnda põhjust tean.
Kas keegi tegeleb "Pargi ja sõida" süsteemi edasiarendustega? Kavade koostamine aastaks 2030? Idee ammune, aga isiklikult olen häid tulemusi näinud vaid Raplas. Ja sealne tendents head ei tähenda! Kuna tehti vajalik asi ning inimeste seas see ootamatult populaarne, siis tuleb jälle tööd teha, sest...ruumipuudus! Teed palju, nõutakse sinult veelgi rohkem. Teed vaid kaldtee, ei osatagi nagu midagi loota.... Peab lahkuma manduvast riigist? Kas küsimus tuleb tuttav ette?
Tervitades Neeme
Oot-oot!
VastaKustutaJõgeva ooteplatvorm ehitatakse samasse kohta? Minu teada nihkub platvorm bussijaamast 50 m veelgi kaugemale? Võib ju mõelda, et 50 m pole palju, kuid mis oleks kui nihkuks 50 m lähemale? Siis oleks vahemaa "uuest" asukohast 100 m lähemal? Ja kui oleks tahtmist veelgi nihutada 100 m...oleks platvorm lausa bussijaamaga kohakuti?
Suure ringi küsimus:kas reisija parema meelega läbiks vahemaa alla 50 m või pole probleemne ka 200 (+-50)m? Jala kompsudega? Või ehk taksoga? Või ehk inimene ei tahagi Jõgeval ümber istuda?
Muide, eelneva kommentaari lõpuküsimusele on minu vastus selge: Ei lahku!
Aga talendid koju tagasi...
Neeme
Valimised on läbi ja ilmselt ametnike suva jätkab samas vaimus.... Isiklikult pooldan Oravale ühispeatuse rajamist.Kuid mis on siis põhjus miks seda ei tehta? Kas ametnike ükskõiksus,Eesti Raudtee põhjendab ,et kallis kuna raudtee tsentralisatsiooni vaja ümber ehitada või ei viitsi Eesti Raudtee töötajad kõndida paarsada meetrit?
VastaKustutaEVR Infra on saatnud kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile Kadrina-Johvi platvormide skeemid
VastaKustutahttp://tja.ee/index.php?id=12234&parent=0&document=38387
Ilumetsa platvormi asendiskeemi kooskõlastamine
http://tja.ee/index.php?id=12234&parent=0&document=38383
Platvormimajandusega tegeleb EVR Infra-s Raivo Tauk tel. number:5090710 ja Endel Vatter
Nagu ma olen aru saanud ,siis initsiatiiv uute platvormide ehitamiseks ja platvormide asukohtade muutmiseks peab tulema kohapealt: kas kohalikelt elanikelt, Mtü-delt või KOV-ide esindajatelt(vallavalitsus/linnavalitsus)
VastaKustutaNäiteks: 9 märts 2011 MTÜ VÄLJA SELTS tegi ettepaneku raudteepeatuse rajamiseks Tallinn-Keila-Riisipere-Paldiski-Tallinn
raudteelõigule Harjumaal Saue ja Valingu raudteepeatuste vahele, Välja elurajooni äärsele
alale raudteepeatuse
2.Rail Baltica uuringud on läbi saamas ja konsultandid esitasid kõige sobivamaks trassiks Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas
Rail Baltica uuringus sai võidu trass läbi Ikla, iseenesest maadega seonduv protsess võtab 6-8 aastat(Eestis uus siht/koridor ca 200 km)
VastaKustutaKummal oleks rohkem potensiaali, kas Kalevi või Nava/Mullavere peatusel?
Kalevi on raudselt kolmest tähtsaim ja seda just matkajate ja LARP-jate seisukohalt. Lisaks Mytofest ja ka näiteks mingi MTÜ, kes plaanib õpilastele teha "välitunde" ajaloo õpetamiseks.
VastaKustutaNava ja Mullavere koha pealt raske öelda. Nava maanteele lähemal ja bussipeatus kõrval, parem ka matkajatele. Mullavere ümbruses talusid mõnevõrra, aga Palamuse vallavalitsuse ja muidu kohalike arvates suurt mõtet pole peatusel. Raske öelda, kui neist kahest ühte taastada, siis ehk väike eelis Naval.
Aga Kalevit oleks vaja eelisjärjekorras, sest hooajaline potentsiaal suur ja just kaugemalt tulijate piletitulu pealt. Üks grupp võib linnuseürituste puhul korraga mitu tuhat krooni tulu tuua.
Kõik selle kaevu ümber on hetkel emotsioonides kinni.Riik koostab lihtsalt ülevaadet kus absoluutselt võib leida mingisugust maavara.Nimekirja koostamine ei tähenda et konkreetselt hakataksee ka kaevandama.
VastaKustutaPean mainima et Valga-Võru-Koidula liini ei avata reisijatele enne 2014 aastat(vaadake kasvõi millised platvormid seal on) Loodan et liin saab eurotoetused peale ja tööd saavad tehtud 2014-2015 .MKMist öeldi: Enne tuleb Tallinn-
No kui platvormide järgi otsustada, siis võiks Roobuka kohe kinni panna. Tahtmise juures saaks 30 m jupi ikka töökorda seada suurt kulutust tegemata.
VastaKustutaEurotoetusi loodan aga minagi! Rongiliiklust loodan ka!
Nüüd on siis selge ,et Valga-Võru-Koidula vahel ei avata liiklust enne uute diiselrongide saabumist.
VastaKustutaAjakava
30. november 2012 - Esimese elektrirongi Eestisse saabumine
Elektrirongid tarnitakse Eestisse osade kaupa. Antud kuupäevaks on Eestisse jõudnud esimese rongi kõik vagunid ja vankrid.
21. detsember 2012 - Esimese elektrirongi testperioodi algus
Elektrirongi testimine kestab 6 kuud. Selle aja jooksul reisijaid rongiga ei teenindata, vaid katsetatakse rongi tehnilist seisukorda ja sobivust Eesti kliimasse ja infrastruktuurile.
15. veebruar 2013 - Esimese diiselrongi Eestisse saabumine
Diiselrongid tarnitakse Eestisse osade kaupa. Antud kuupäevaks on Eestisse jõudnud esimese diiselrongi kõik vagunid ja vankrid.
8. märts 2013 - Esimese diiselrongi testperioodi algus
Diiselrongi testimine kestab 6 kuud. Selle aja jooksul reisijaid rongiga ei teenindata, vaid katsetatakse rongi tehnilist seisukorda ja sobivust Eesti kliimasse ja infrastruktuurile.
28. juuni 2013 - Esimese elektrirongi käikuandmine reisijate teenindamiseks
Antud kuupäeval saavad esimest korda kõik Eesti inimesed sõita uue Stadler Flirt rongiga. Esialgsete plaanide kohaselt hakkab elektrirong sõitma liinil Tallinn-Keila.
9. august 2013 - Pooled elektrirongid on juba Eestisse jõudnud
Selleks ajaks on Eestisse jõudnud pool elektrirongide tellimusest.
16. august 2013 - Esimese diiselrongi käikuandmine reisijate teenindamiseks
Antud kuupäeval saavad esimest korda kõik Eesti inimesed sõita uue Stadler Flirt diiselrongiga. Esialgsete plaanide kohaselt hakkab diiselrong sõitma liinil Tallinn-Tartu.
11. oktoober 2013 - Pooled diiselrongid on juba Eestisse jõudnud
Selleks ajaks on Eestisse jõudnud pool diiselrongide tellimusest.
20. juuni 2014 - Viimase rongi käikuandmine reisijate teenindamiseks
Antud kuupäeval antakse käiku viimane soetatav Stadler FLIRT reisirong ning seega on selleks hetkeks ringlusest eemaldatud kõik vanad reisirongid.