pühapäev, 22. september 2024

Majanduskasv hävitab kodu!

 

 
.... taristu areng lõhub järjest kodusid, tekitab karjääre ning lõhub sidususe liikumisel ühest kohast teise. Viadukti ju näiliselt aitavadki sidusust luua, tegelikult aga hävitavad seda ning toob kaasa aina suurema autostumise. Kuigi sõnades nüüd püütakse seda pidurdada, on avarasemad teod takistueks. Ja tegelikult tänagi jätkatakse samas vaimus. Viaduktid loodi väidetavalt ohutuse ja ajavõidu eesmärgil kuid tegelikult ehitati neid selleks, et teisal põhjendada taas vajadust ehitada ... autode arvu kasvuga. Sellega, mida ise põhjustatakse!
 


 
Pildistasin vaid kübeke Tallinna ümberpiiravast ladudes, müügiesindustest jm. Taaskord on see näiliselt hea mõtye, ehitada sellised ettevõtted ümber linna, kuid tegelikkuses on pea võimatu neisse tööle saada ühistranspordiga. Suunad ÜT piki põhitrassi, jäävad Sakus, Jüris jm töökohad peatustyest kaugele. Suunad läbi nende asulate, ei ole enam ajakao tõttu mõtet ÜT sõita Keilast Jürisse vm?
Tegelikult pidanuks need olema pealinnast veel kaugemal, maanteelähedastes tööstuskülades ja mitte ainult madalate hoonetena. Ka büroopinnad jm pidanuks olema nendega ühes ehk et hooned olema kõrgemad ja kui tootmispinnad vm on nn laokorrusel, siis kontorid nende peal. Kahjuks püütakse Tallinna linnast teha "cityt", aga see on sellevõrra veel hullem raiskamine. Ei ole vajadust nii paljude büroopindade ega ka mitte ettevõtete järele.

 
4-realised kulgemas ja viaduklt viadukti järel. Tartus ei suudetud leida raha ühe silla täiemahuliseks remondiks, kust tuleb raha kunagi kõikide nende viaduktide jaoks? Ärikatelt või? Oh ei, ikka maksumaksjalt, ärikad kandivad võimalusel raha hoopis välismaale! Vaesele "emale" näiteks.





 
Ja kõigele lisaks pole anmuses Tallinna ümbritsevatel magistraalidel ega ka väljuvatel maanteedel eriti rattateid. On mingid jupid vaid.














 
Hea kui saab sest "kuldsest ringist" läbi ja natukenegi looduslikumasse kohta. Aga see kõik on ohus!
 





  

 

 

Kohila

 

 
Kohila uus planeering? Nali naljaks, see siiski vaid mängumaa. Aga ilm oli ringivaatamiseks hea. Sattusin muide kokku üliõpilasega, kel käsil mingi koolitükk seoses RB ja Kohila kui elukeskkonnaga.  Ja kohila on üsna tasemel ning suudetakse ka üsna palju vajalikke asju ära teha. Ehk siis rahastada. Tulevik aga nii hea ei paista, nii Kohila kui kogu Eesti jaoks. Ainuüksi RB paneb igaveseks põõna maksumaksja rahakotile ja toimima see ei hakkagi. Selle asemel, et me juba nii palju raisdanud oleme, saaks trassile teha Tallinn - Kohila 1+1 maantee.
 


 
Sügis aga on õhus mis õhus. Mõned päevad tagasi läksid sookured, kohal nüüd ka haned. Ja värvid muutuvad, kuigi kirkaid sügisvärve tänavu ei näe.




 
Mõisakompleksi muidugi alati huvitav pildistada. Ja millegipärast tekitavad need mingi turvatunde ja rahu. Eriti kui need on üldkasutuses ehk et võid neid lähemalt vaadata või hoopis olla sees, raamatukogus vm kohas. See on lähedus ajalooga. Muide, ka ajalugu vajab meil palju rohkem raha ja see on hoopis olulisem, kui nn majanduskasv. Sest seda soovivad naivistid ja ärikad. Need, kes kulutaks ja raiskaks kõik loodusvarad selleks, et saada raha! Raha, mis kulub taas sageli vaid raiskavale eluviisile. Hauda seda aga kaasa ei võta...









 
Omamoodi monument on vana paberivabrik. Kuigi ka tollal toodeti paberit rohkem kui kohati vaja, siis tä'naseks oleme jõudnud metsade hävitamise faasi. Hiljutine dokfilm Rootsist oli hea näide. Meil siiski on veel üsna palju kaitsealuseid metsi ja ka rabasid. Aga möödunud aastakümnetel valesti tehtud asjad mõjutavad neidki, alates elurikkusest kuni põhjavee probleemideni. Kuumad aastad on kohati rabad kuivaks tõmmanud ja muidugi aitas sellele kaasa me endi tegevus.






 
Paberivabriku raudteeharu sild.
 











 
Kuulus Kapa männik. Istusin vahepeal pingil (mõned siin on, seega hea võimalus jalgu puhata). Aga otsisin ka seeni. Vareste kraaksumine muidugi häirib, kuigi osalt vist siinsed inimesed sellega juba harjunud.

 
Vaatasin eemalt, et ongi seen, aga see oli hoopis mingi tundmatu jäänuk, suislepp-puravik ehk...






 
Mingi tatikuliigi ätt?

 


 
Lootsin midagi ka vanadelt õinapuudelt leida, aga ei midagi erilist. Õunapuu vaim jälgis mind aga selle allpool näha oleva "olevuse" kaudu.






 
Kohilas on elujõus vana eluviis, aiamaad ja suvemajakesed. Väga tore!






 
Kui aga minna sõitma pealinna ümbritsevasse "kuldsesse ringi", siis see enam nii ilus ei ole... Hävitav RB on üks asi, aga Eesti koondumine Tallinna ja selle ümbrusesse toob järjest kaasa hiigelsuuri kulutusi. Sest....