laupäev, 30. märts 2024

Õhtu saabub enne kellakeeramist Kalamajja ja Noblessnerisse

 

 
Talv sai üsna varakult otsa ja juba pikemat aega olen tahtnud Noblessnerisse minna vaatama, kuidas seal ikkagi see tänavavalgustus lahendatud on. Sest võimalused uue piirkonnana teha midagi väga erilist ja ka säästlikku olid ju ideaalsed. Samas ei olnud vahepeal jalga olukord nii hea, et võinuks pikemalt kõndida. Nüüd siis viimane võimalus ses mõttes, et homsest läheb pimedaks juba üsna hilja. Positiivsed küljed vast kaalusid igatahes negatiivse üles, kuigi tulemuse eest võiks anda hindeks siiski vaid 3+.
 
 
Pildid pole muidugi taas kõige paremad ja jätavad ka valguse tasakaalust vale mulje. Selle aparaadiga suurt paremat ei saavutagi. Kuid igal juhul on valguses või valguse ja pimeduse piiril olemine nauding.


 
Veelgi enam sai selle käiguga kinnitust veendumus, et tänavavalgustuse asemel on vaja kõnnitee valgustust. Ikka seepärast, et see oleks kümme ja rohkemgi korda soodsam, ohutum nin ka "soojem", sest vilets valgus tekitab kõledust.

 
Siiski on ka Kalamajas mõni lahendus, kus omanik või projekteerija on aru saanud, et tänavaruum koosneb isegi mitte ainult sõidu- ja kõnniteest vaid ka ukseesisest, väravast ja hoovist. Ja tõestab, et saab küll hakkama ilma postiderägastikuta. Selleta, mis segab nii liikumist kui tänavahooldust.


 
Nagu seriaalist Sherlock Holmes ja dr Watson?


 
Uue lasteaia avaala valgustus tõestab taas, et saab küll. Vähemalt kasutada poste, mis mitu korda vähem materjali nõuavad. ja kollased katted mahendavad eemalt vaadates muljet võrreldes sinakasvalgete LED-tuledega.

 
Ülekäigud võiks muidugi mingit oma, eristavat valgustust omada.






 
Ka siin pargis saab valgustuse "omadustest" aimu.






 
 
Kindlasti aga rõõmustas see, et paljudes kohtades on leitud võimalust suurte postide asemel väiksemaid kasutada. Magistraalil sõidutee valgustus on aga selgelt kurjast! Hea valgustus tekitab ka hubasust ja selle vähesus Noblessneris koos peaaegu inimtühjade majavahedega muutiski olukorra väga ja väga kõledaks. Ja ei olnud see vaid minu tunne/arvamus. Kohatine lisavalgustus, tuled vähestes akendes jm muutsid natukene vaateid paremaks.



 
Uus maamärk, nagu seda on nimetatud, on vahva.




 
Igasugune lisavalgustus annab igatahes väga palju juurde, olgu see siis majadel või hoopis korstnatel või mingitel disainielementidel.




 
Üks kõledamaid tänavaid Noblessneris! ja mida lähemale sünkjasmustale merele, seda rohkem. Eespool oli pilt teisest kalast, vees peegelduva valgusega ja seega hoopis rõõmsam.


 
Aga maja maja järel sai kinnitust, et valgustite paigaldamist majaseintele kardtekse nagu vanapagan välku! Võiks ometi siin läbi ajada peaaegu ilma postideta, aga ei, see oleks ju liiga inimlik!

 
Siinpool on aga taas valgust kui disainielementi hoopis rohkem. teepinnast katusteni.


 
Ja kui leitakse miskine stiilne lahendus, siis tekib hoopis küsimus - kuidas siin küll ilma tavapostideta hakkama saadi? Väga lahe!


 

 Ülemine pilt pole küll kõige parema nurga alt, aga ülihea koht veidike vaadata. Vasakul on mingi väljak ja seal peavad eraldi valgustid olema. Paremal aga n.ö. kõnnitee ja siin küsiks küll taas: Mille kuradi jaoks siia need postid? Alumisel pildil on ka näide ühest võimalikust valgustist maja seinal. Pole isegi niivõrd vahet, kellele meeldib või ei meeldi just selline, aga omapärane on see kindlasti ja veelgi stiilsem just siis kui sellised oleks kogu maja ulatuses!? Usun, et sellega küll nõustute, kui ise seal jalutate ja vaatate selle kandi olemust.


 
Seegi pilt jäi uduseks, aga kustutama ei hakka - paremal on väga madalad valgustid (oi, ei saa selliseid kasutada peksetakse ju puruss..."?). Ka allpool väga vahvad trepivalgustid, kaarjad ja õige veidi ehk pimestavadki, aga lahe ju?
 






 
Korraks õnnestus ühe maja "sisemusse" piiluda, väga ilus pildigalerii seintel.







 
Vohh, see on ilu ja harmoonia!











 Üsna karge õhtu oli, aga igal juhul rahuldav, nagu armastas öelda Nero Wolfe.