Tänane Reporteritund. Sattusin poole kõrvaga kuulama ja tegelikult tundub, et selles saates tuleb tee-ehituse ja ühistranspordi kohta tõde välja....
Saates opositsioon ehk siis Rain Epler, Andres Metsoja ja Andre Hanimägi. (Vabandan juba ette kui ma mingil hetkel jutu vale inimesega saate sees seostan, sest hääled üsna sarnased). Olen siiani aina enam veendunud, et EKRE ei jaga majandusest tuhkagi, sest neile on selge vaid üks sõna - majanduskasv. Ja jäärapäiselt, nagu lambakari, jooksevad seda sõna määgides Martin Helmele järele pea kõik EKRE poliitikud. Mida see tähendab ja kas majanduskasv on ikka võluvits, see jääb neile arusaamatuks juba sel põhjusel, et keskkonnateadmiste poolest ollakse siiani Riigikogus ja üldse poliitmaastikul vist viimasel kohal! Keskerakonna puhul tuleb mulle ka kohe meelde ihalus suurte taristuobjektide järele ning suutmatus peale Kadri Simsonit (tasuta) ÜT edasi arendada. Unustada ei tohi siiski nende kahe erinevust - üks on RB vastu, teine toetab.
Epler räägib alustuseks tee-ehituse rahastusest ja alustab väidetega, et tee-ehitus kukub suures mahus ära, korrashoid jne ning raha tahetakse suunata rohepöördesse, mis on muidugi "udune". Hanimägi lisab, et see on murekoht ja et asfalditehased ja ehitajad ütlevad, et "paneme uksed kinni". Kuna kogu arutelu on üsna hüplik, siis püüan kohe ka mingeid väiteid kommenteerida.
Nii nagu kõikjal ja kõiges Eestis, on praegu majanduses murekohaks liigne ettevõtete arv, sama kehtib ka liig suure tehnikapargi kohta. Seda tuleb pidada tegelikkuses hoopis rõõmustavaks, kui näiteks tehnikat maha müüakse ja asju koomale tõmmatakse, sest seisev tehnika majandust ei edenda ju kuidagi. Ja kui see tehnika ka mingil hetkel ka töösse lülitub, siis seismise aeg tuleb samuti tagasi teenida ehk et tööd saavad olema veelgi kallimad! Asja juured on muidugi riigi tee-ehitusfirma puudumises ja hangetes. Kui riigil oleks (sellestki hiljem juttu) selgelt paigas umbkaudsed tee-ehituse ja -hoolduse/remondi mahud, siis saaks ka luua tehnikapargi, mis sellele mahule vastab! See oleks KÕIGE olulisem kulude optimeerimise juures. Hetkel on Eesti täis seisvat tehnikat ja kui seda saaks vähendada optimaalseni, siis saaks ka reaalrohepöördest rääkida. Muide, kellele tehnika maha müüakse? Teiste riikide ettevõtetele, kes ka ägavad liigse tehnika kütkes?
Edasi mainitakse aga ära, et kui eelarve ka n.ö. tasakaalu aetakse, siis mingi 5 aasta pärast pole meil enam maksumaksjaid (tänu ettevõtete poolsele uste sulgemisele). Jah, kindlasti on meil maksumaksjaid vähe! Aga seda on juba täna ja oli ka eile, miks siis sellele ei mõeldud? Me olemegi elanud siiani üle võimete ja püüame seda veelgi rohkem teha! Seda siis ka taristu ja autostumise osas.
Hanimägi mainib ka RB-d ja Tallinna haiglat, esimene küll jätkub (nagu see oleks midagi positiivset?) niisamuti jätkuvad kaitseinvesteeringud (taas üle võlli), aga kui palju sellest Eesti majandus võidab? Muidugi ei võida, üleüldse ei võida. Aga ise te ju, Keskerakond, olete raiunud selle RB vajalikkust pidevalt oma sõnavõttudes? Miks nüüd siis haukuma peaks?
Ojakivi räägib Päevalehe Ärilehest, kus pikas artiklis tuleb jutuks, et pakutakse veel ühe suure teeobjekti ehitust, aga ettevõtjate sõnul polevat sellest abi, kuna "uksed on juba suletud, töötajad minema saadetud, asfalditootmine lõpetatud, tehnika müügis." jne. Siiani rahastas riik üle 2000 km teede remonti, järgmiseks aastaks juba poole vähem. Ning et teedeehituse spetsialistid ei lähe ju Maximasse vaid hoopis kaovad, kas see tähendab, et ühel hetkel polegi meil enam tee-ehituse võimekust? Hanimägi "kõlgub" oma jutuga üsna kõvasti, aga ta püüdis väita midagi sellist, et jah, kui me seni laseme ka kõrvalteed laguneda, siis hiljem on vaja neid juba kapitaalsemalt remontida ja see on meeletu kulu.
Lugege, mida ma eespool just kirjutasin. Nõustuda saab sellega, et ka kõrvalteed renoveerimise mahtu ei saa liiga alla lasta, sest hiljem on see tõepoolest kulukam. Aga just seegi on üheks põhjuseks, miks on vaja optimaalne maht paika panna kogu tulevikku silmas pidades, et tehtud saaks just nii palju kui vaja, igal aastal! Praegu ongi paras aeg aadrit lasta ehk üleliigsel ettevõtlusel hääbuda, taastada riiklik tee-ehitusfirma ja panna optimaalne maht paika. Sellel on rohkemgi plusse, sest riigifirma saab teha aastaringi tööd ja ka tehnika töötaks maksimaalselt otstarbekalt. Seda enam, et riigifirmas tehnika ja mehed suvel ehitaks teid, talvel aga tegeleks teehooldusega, nii oleks ka väga roheline kasutada universaalset tehnikat, mis lisaseadmete vahetuse jm toel saaks rakendust aastaringi.
Ojakivi küsib seejärel üsna õige küsimuse: Kui meil kriisi ajal ei ole raha (eriti uute teede projekteerimine ja ehitamine on pikk protsess) ja buumi ajal ei tohi sinna liiga palju raha panna, sest me kütame sellele buumile ju kaasa, millal oleks siis õige aeg teid ehitada? Hanimägi vastab, et see on hea küsimus (nii vastatakse enamasti siis, kui ei teata vastust) ja küllap ka Pärnu maanteel sõitjaid küsivad seda pidevalt, siis tuleks vaadata laenude poole. Ka tee-ehitajad ütlevat, et kui eelnevalt panna laenuraha teede ehitusse, siis tulevat see laenuintressi maksmine lausa kasuks. Miks? Sest sa saad selle tee korda, palju odavamalt kui 5, 10 või 15 aasta pärast. Raha tulevat sulle ju tagasi, tänu nendele ettevõtetele. Millistele ja mis raha? Suurendame laenukoormust, sest me oleme üks väikseima laenukoormusega riike, ehitame valmis märgilise tähendusega objektid, et seda mitte teha 20 aasta pärast kümneid kordi kallimalt. Puhas kättevõtmise asi...
See jutt oli ise juba väga märgilise tähendusega!
Esiteks, siiani ei saa needsamadki targutajad aru (tee-ehitajad ei tahagi aga saada, sest nende jaoks on oluline teha võimalikult kalleid objekte, et rahavoog oleks püsiv ja kolossaalne nende endi taskutesse), et ka 4-realisi ei ole vaja täiesti uutena ehitada. Suuremad kiirused ja ka viaduktid on ainult suurenev maksukoormus ka tulevikus, seega peaks planeerima 4-realisi, seal kus neid tõeliselt vaja, vaid 2 uue rea ehitusena. See tähendaks sama raha eest mitmeid kordi rohkem võimalusi teid ehitada ja remontida! Vastasel juhul tekivad sisuliselt 6- kuni 8-realised maanteed, koos vanade teede allesjäämise ja uute kogujateede ehitusega. Kordades odavam on see igal juhul, sest vana tee 2 rida kõlbavad küllaldaselt ühe suuna jaoks, isegi vähese kõpitsemise ja kaasajastamisega, uut rida saaks soovi korral ehitada mõnestki asulast teiselt poolt mööda või lausa lähedal, paralleelselt kulgeva "külatee" renoveerimisena (näiteks Päärdu - Leibre - Jädivere jm).
Mis aga veel olulisem - kui täna (või ka eile) ehitanuks rohkem, sest tulevikus on see kallim, siis kulla mehed, kas teede ülalpidamine, remont ja hooldus ei oleks samuti 20 aasta pärast kümneid kordi kallim? Ehk et iese me ju omale sellised lisakulutused kaela tõmbame? Vaat siin on vastus Mirko Ojakivi küsimusele. Ja märgiline tähendus ei maksa siin s...gi, see on vaid sõnakõlks. Ainuke märk, mida ajuvaba priiskamine tee-ehituses kaasa toob, on rumaluse märk ja see käib kõigi kohta, ka teie hr Epler ja Hanimägi! Seda tõestab ka järgnev jutt, kus ütlete, et "juba varasematel aastatel oleks pidanud odavate hindade juures kõik valmis ehitama". Veel kord, kes maksab selle "vajaliku" taristu ülalpidamise tulevikus kui kõik on kallim? Seda peaks ka Ojakivi küsima, mulle jääb täiesti arusaamatuks, kas ta ei tule selle peale või jätab meelega tõe välja toomata?
Vahele lisaks ma veel ühe nüansi. Täna oli kuulda sellestki, et Riigikogus mingi komisjoni tegeleb pseudolahendustega ehk pokazuhhaga, kui üritab karmistada Grünthali-hüvitise reegleid tankimise kohta. Hüvitised tuleks üldse kaotada, ka sellest räägiti EKRE ettepaneku kontekstis täna. Riigikogulaste palganumber kasvab niigi (ka sellest mõtlevad Pärnu maanteel sõitjad sageli), seega pole vaja mitte mingeid sõidu- ja eluaseme kompensatsioone. Kui üldse, siis hüvitatagu teadlikult ainult ÜT piletite maksumus. Ehk siis hakkaks nad ka ÜT arendama, kui ise normaalselt sellega sõita ei saa. Muide, ka isamaalased ajavad sama populistlikku juttu, näiteks, ei saavat nemadki Jõgevalt jm ÜT abil tööle sõita. Kes selles süüdi on? Ja kui ka küsida, kuidas ei saa Jõgevalt, kui ronge ometi küllaga on, siis vastust jäädki ootama! valetajad ja petised nagu koalitsioonis?
Epler aga jätkab samas vaimus, tõestades muuhulgas sedagi, miks EKRE toetus üle veerandi ei tõusegi - kui täna vähendada tee-ehitust, siis tekib hiljem lõtk ja tagasi seda võimekust on raske saada, et täiemõistuslik valitsus saaks taas teid ehitada. Täit mõistust see aga EKRE suhtes kindlasti ei näita, nii et kui nõtrus on omane valitsuse kõrval ka kolmele opositsiionierakonnale, siis kuskohast see täiemõistuslik valitsus peaks tulema?
Ojakivi küsib, et kui me ükskord n.ö. saame eelarve korda, kas see on üldse võimalik? Vastuseks kostub, et kas see on siis korras eelarve, kus pole ei laenu ega eelarvedefitsiiti? Euroopas olla riigivõlg 60% juures ja "kui sõidad sinna kohale, siis elul pole viga"! See on siis nüüd mingi eeskuju? Ehk et peaksimegi elama pideva laenuintresside koorma all? Ehk pidanuks hoopis ISE raha koguma möödanikus, talletama selle intresside peale riigipangas ja kui raha OMAL olemas, siis alles ehitama seda, mis vaja?
Seejärel puudutab Hanimägi küll veidi tõde (millega kõrvalolijad vast ei nõustu - sic!), tuues näiteks tasuta bussisõidu kaotamise ehk siis väikeste summadena siit-sealt kokkukraapimise. Automaks jm niigi löövad valusalt maarahva pihta, eelkõige Kagu-Eestis ja kuna ÜT vajab nagunii veel paarikümmend miljonit, et liikuvusreform teoks saaks. Äraspidine tegutsemine, enne võtame ära ja siis hakkame vaatama, mida asemele paneme? Iseenesest see nüüd on tõene küll. Hanimägi mainib ka Kopli päästekomando arvelt saadavat pisukest säästu. Ojakivi küsib, kas keegi on näinud mingitki arvutusi, et bussid vähemalt kodu lähedalgi sõidaks. Epler segab vahele ja ütleb, et majanduslikult ongi efektiivne, kui (linnakeskkonnas) sõitvad bussid on täis. See, et maapiirkonnas vuravad bussid pooltühjalt ja siis lisada sinna veel teist samapalju pooltühje busse juurde, sealjuures lisades automaksu, ei tee me keskkonnale head vaid veelgi raskendame inimeste toimetulekut. Epleri lemmikteema olevat aga energeetika ja Eesti teenib sellel aastal kvootide müügist 370 milj, järgmisel aastal 226, kui ei eksi. Ja Saksamaagi olevat taas käivitanud ühe kivisöel töötava elektrijaama.
Nonii! Kui tagantpoolt alustada, siis ei ole Saksamaa (nagu üldse muu maailm) meile kõiges seeskuju. Ja mitte keegi, ka mitte Epler ja Hanimägi, ei räägi elektri raiskamisest, jätkuvast ja aina kasvavast raiskamisest! Kui poliitik ei saa aru, kuidas säästa raha või energiat, siis ei ole ta koht poliitikas. Aga vaatame siiski teedega enim seostuvat - ÜT! Nagu ütlesin, Hanimägi tõi siin väga õiged aspektid välja - tekkiv "võit" on tegelikult hoopis kaotus! Aga enim rõõmustas mind Epleri vahelesegamine, sest taas näitab see, et mul on jälle õigus. EKRE poliitikud ei tunne ei majandust ega keskkonda ja siis ei saagi tunda ka transporti! "Asjatundjast igal alal" Madisoni ma siinkohal mainiks just hea näitena, sest temagi ronis mätta otsa hiljuti sõna võtma keskkonnateemadel, kiskudes sellega EKRE maine mutta ja varasemalt on ta püüdnud olla asjatundja samal moel ka ÜT valdkonnas. Naeruväärt, aga mis teha, kui egolaks on nii kõva!
Epler igatahes ei saa aru kõige elementaarsemastki põhitõest - kui maal lisada teist sama palju busse (see kehtib laias laastus kogu Eesti kohta), siis on võimalik hoopis tagada, et bussid ei oleks enam pooltühjad! Eestis on juba piisavalt tõestust, et kui busse (või hoopis ronge) kuhugi asjatundlikult lisatakse, siis kipub tekkima hoopis (iste)kohtade puudus! Maal ja bussinduses tuleb loomulikult paika panna igas maakonnas suunad, kus on vaja regulaarset bussiliiklust tihendada ja kus on vaja tagada lihtsalt kõige väiksemgi (sotsiaal)transpordi vajadus. S.t. et piisava potentsiaali puhul tuleb teatud kohtades tagada bussiliiklus keskmiselt 6-8x päevas, sest ainult see võimaldab autost ka loobumist, rohkemal või vähemal määral. Teisisõnu, kohati on bussid pooltühjad just seetõttu, et busse on liinil liiga vähe! Kõik seisab tasakaalukalt koostatud liinivõrgu puudumise taga. Kuivõrd see lisakulutusi nõuab, on võimatu öelda. Muuhulgas võib see tähendada kuskil hoopis rahalist säästu, sest mõnel pool peaks liiklust hoopis havenadama. Ehk et Mirko Ojakivi mainitud "kodu lähedalt" süsteem on oluline. Bussid peakski sõitma regulaarliinidena põhisuundadel, tagades siis elanikele võimaluse neid igal eesmärgil kasutada või kohati ka rakendada P&S süsteemi ehk et inimene tuleb ikkagi autoga bussipeatusesse ja edasi kasutabki juba ÜT. Teisal on vaja busse sisuliselt ainult vanemate inimeste ja/või kooliõpilaste veoks mõnel korral päevas. Kui Epler püüaks kasvõi ühe aastagi jooksul kasutada ainult ÜT koos P&S süsteemiga, siis võiks ta alles sel teemal sõna võtta!
Kuigi lühikeseks see jutt saates jäi, siis paar-kolm kõige olulisemat asja toodi esile, ainult, et lahendusi opositsioon pakkuda ei oska. Nii tekitavad aga nad vaid valijas kõhklusi, sest säästlikum js tõsirohelise ellusuhtumisega valija ei saagi nüüd aru, kas soovida üldse valitsuse vahetust? Jah, valitsus täna mitmes asjas läheb hukutavat teed ja üliohtlikult, aga opositsioonil pole ju ka midagi targemat välja pakkuda? Kindel on vaid üks - mida tõsisemalt lammutada tänane tee-ehitus süsteem, seda kasulikum tulevikule. Just ses osas, et ülemäärasele ehitamisele ja raiskamisele pannakse pidurit. Mitte õigel moel muidugi, aga raiskamise lõpetamise nimel võib iga asi hea olla. RB ehitus muidugi välja arvatud nagu ka rohepööre planeeritaval moel - need on 2 kõige hukutavamat asja!
*************************
Kui vaadata aga tänast Ringvaadet, peab tegema sügava kummarduse ühele riigikogulasele - Siim Pohlak! Riigikogu üldiselt tähendab aga ca 120 000 euro kulutamist ühes kuus ehk et aastas teeb see 1,5 miljoni euro kanti. Nagu Siim Pohlak ütles, palgaga peaks hakkama saama küll. Ja kui tahta, saab ka Koselt, Jõgevalt jm sõita tasulise või lausa tasuta transpordiga tööle. Et iga päev mitte sõita, peaks aga leidma soodsa majutuse. Mõnes ühiselamus Koplis näiteks, koos ukrainlastega? See selleks, edendage Eesti elu ja ärge elage teiste najal. Nii riigikogulasena kui ka autosõitjana.
***********************
Siinkohal peavad "väljavisatud" ehk EERK leidma tarkuse ja arusaama, mis on oluline ja kuidas midagi teha. Või tegemata jätma. Kui nad kaasavad reaalseid eksperte, võib meid oodata ees suur muutus. Kui vanaviisi jätkata, EKRE eeskujuks, siis...
Näiteks on osutunud probleemseks kõikides jaamades lisaks sõiduplaanile muu Elroni veoteenust puudutava informatsiooni esitamine. “Osades jaamades pole selleks lihtsalt piisavalt kohti, kuhu mahukas materjal reisijate jaoks paigutada ja ajakohasena hoida ning ka reisijad on teabe otsimisel kolinud üle elektroonilistesse kanalitesse,” märkis Elroni teenindusjuht Ardo Roosenberg. “Seepärast piirdume edaspidi jaamades sõiduplaani avaldamisega ja kogu täiendav lisateave koondub Elroni veebilehele.”
