Tere!
Olen huvitatud arvamustest Eestimaa ühistranspordi teemadel.
Milline vajadus on meil Ühispeatuste järgi? Minu jaoks tähendavad need rongi- ja bussipeatuste kokkuehitamist, mille juurde kuuluks ka parkla ja võimalusel veel mitmeid lisaväärtusi, nagu müügikohad, taluturud, puhkekohad matkajatele, ühine infostend, turismiinfo jne. Olgu siis tegemist Tartu või Nuustakuga! Kas Tartus võiks olla bussijaam praeguste kaubateede asemel? Muidugi koos hästi korraldatud linnaliiklusega ja vajadusel maaliinide losalise läbi linna liinidega?
Mida võiks tähendada maapiirkondadele ooteplatvormide ehitamine vahetusse lähedusse maanteedega, mitte kaugele olematu "jaamahoone" juurde? Vastse-Kuuste, Pedja, Ülenurme, Jõhvi, Kadrina, Kiviõli, jpt kohad?
Millised tulevad uued rongid ja kas need mugavad kaugliinide jaoks?
Kus ja kuidas peaks busside ja rongide sõiduajad olema paremini seotud?
Sõitkem ühistranspordiga!?
Tere!
06. märts. 2011
Kommentaaride eest tänud!
Pole aga ammu kuulnud-lugenud midagi "pargi ja sõida" teemast. On see idee mingil põhjusel väheatraktiivne või hoopis leiti, et nõuab liig palju ressursse ja tööd? Samas on üllatav jälgida, et isegi väikses kohas võib see muutuda populaarseks. nii on väikses kohas nagu Lohu ikka aeg-ajalt üks-kaks autot seismas. Ja mõnekohaline parkla kipub hoopis kitsaks jääma kui mõnele rongile mitu autot vastu tulnud. Õnneks tee vähekasutatav, aga kuidas mõjutaks autode seismine maanteel peatustes, kus rahvast rohkem? Järelikult on süsteemil tulevikku ja kaua tõenäoliselt keerutada ei õnnestu - tuleb süsteemiga taas tegelema hakata.
Ametnik ja Rahvas teemas kirjutasni ka ühest lisaväärtusest Ühispeatuste puhul. Juba idee arenduse käigus tundsin, et aeg toob täiendavaid ideid ja võimalusi. Siiani pole küll saanud ühtki asjalikku kommentaari ega arvamust Eesti raudteelt. Nende tee on ignoreerimine? Nii jooksevad Eestimaal erinevad teed, mis kuskil ei lõiku! Nagu ei lõiku tihti omavahel bussid-rongid...
Parimat
Neeme
Tere veel kord!
06. märts. 2011
Sidumisest rongide-busside puhul oli juttu ka mitme bussiliini puhul. Nii pakkusin välja Tallinna linnalähi bussiliini (Hageri-Sutlema) - Aespa - Saku - Vana-Pääsküla - (Nõmme). Piirkonnas eri aegadel olnud erinevad liinid, sõiduvahendid ja hinnad. Paljud liinid kõrbenud küll masust, valearvestustest, hinnapoliitikast ja muudel põhjustel. Koondasin möödunust parima, et tagada sõiduvõimalus väga paljudele inimestele Tallinna Nõmmelt Harju ja Raplamaale.. Bussid oleks käigus 6-8 korda päevas ja tagaks ümberistumise Kasemetsas (kiirrongide puhul Kiisal).
Kuidas sõidab Nõmme-Laagri piirkonna inimene Türile, Viljandisse? Autoga? Kui ühistranspordiga, siis läbi Balti jaama ja Järve? Kuidas sõidavad Raplamaa ja Kiisa piirkonna elanikud tööle Laagrisse, kooli Nõmmele? Rongiga Liivale ja bussiga tagasi Lagrisse ja mujale? Olen sõitnud seda teed ja tean kui suur on ajakadu.
On ju uuringuid tehtud ja piirajaks tööle-kooli sõidul loetakse 1 tundi heaks tulemuseks. Antud liin seda võimaldakski! Ja sõitjaid poleks vähe! Muidugi ei saa kasutada liinitaksosid. Nende kasutamine rikkuski sõiduvõimalused, sest piletihind kallis ja lühematel lõikudel Kasemetsa-Kiisa vahel sõitmine mõned korrad nädalas (pensionärid poodi jne) oleksid hinnaskaalal väga erinevad. On ju pensionäril ülitähtis, kas sõidule poodi kulub kuus 200 või 600 krooni!?
Kindlasti paraneks ka Nõmme ja Laagri piirkonna inimeste sõiduvõimalused Raplasse, Viljandisse, Tembu-Vembumaale, Sakku. Ja vastupidi. On ju Laagri -Rapla suund ühistranspordi koha pealt põhimõtteliselt olematu. Samas on Laagri tööstusparkide ja suurladude koht, kuhu sõidetakse tööle erinevatest piirkondadest.
Tulemuseks aga vaid idee vaibumine. Pole imestada, et selle vastu ei tunne mingit huvi Rapla Maavalitsus. Pole ju aastate jooksul isegi Rapla raudteejaama suudetud rohkem busse tuua kui paar-kolm päevas. Kuigi sissepõige jaama vaid paarsada meetrit. Ja ühildamata ka Alu-Rapla ning Rapla-Raudteejaama bussid.
Kindlasti võiks ka Järlepa, Juuru, Kaiu, Kuimetsa bussid sõita sobivatel aegadel raudteejaamani või isegi edasi Kehtnani jm. Kui ringluse poolelt sobivad bussid, siis sama buss võikski edasi sõita, mitte tingimata ei pea olema lõpp- ja algjaamaks vaid Rapla bussijaam.
Nii ongi teha meil veel palju! Ja tore oleks kui tehaksegi! Sest aeg tühjade sõnade ja lubaduste jaoks peaks küll möödas olema! Või jätkub?
Neeme
HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH
Kaareperes kaovad selle tagajärjel ära 3 ülesõitu. Ohtlikud olid need küll, eriti see, mille asemele tuleb viadukt. Kuid ka teistel oli väga-väga ohtlikke situatsioone, Kaarepere jaamas tihti ei hoolitud tõkkepuustki ja 120-ga sealt läbi sõites...
Pole süvenenud, kui ebamugavaks muutub ünberkaudsete alade olukord, sest neil inimestel tuleb edaspidi ringi sõita. Pole ka süvenenud, kas oleks mõtet sellega seoses uue platvormi asukohta nihutada viadukti poole, sest Palamuse omad selleks vajadust ei näe ja ka parkla pidi Kaareperesse tulema. Küll viat vaid ühele poole teed.
Kaareperega seoses aga tõrvatilk samuti olemas. Palamuse Suure Väljanäituse eel uurisin, kas rongide vastu ei võiks tulla bussid, et vähendada veidigi seda suurt autode voolu. Oma panuse andmise asemel, teatati organisaatorite poolt aga, et sellega peaks tegelema keegi teine, mõni eraettevõtja näiteks. Minu jaoks see mõistetamatu! Osa sellise ürituse külastajaid võiks edukalt kohale tulla rongiga ja bussiga, õhtupoole aga tagasi sõita. Tulla saaks ju Tallinnast ja Valgast, ka Oravalt, tõsi küll, laupäeva õhtul paraku Oravale tagasi minna ei saaks. Sest ei suudeta siiani õhtust Orava rongi laupäeviti käima panna. Kuigi see pärsib mõneti ka kohalikku turismi seal piirkonnas. Tihti ka kohalike jaoks just nädalavahetuse transpordi puudulikkus kurvavõitu faktor.
Eks tänavu enne Väljanäitust tuleb sama küsimus tugevamalt üles tõsta. Muide, samal ajal näiteks Aegviidust pakuti võimalust sinna sõita tellitud bussiga. Eks mujaltki. See näitab juba teatud taset!
Tervitades Neeme
7. märts.
HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH
15. märts
Hea meel aga, et Tartus ootesaalikene valmis ja tunnel avatakse. Küll aga ei saa rahul olla sellega, et "varuväljapääsuna" ülekäiku pole tehtud platvormi otsa, Valga-Orava poole. Taas on vastavatele märkustele reageerimata jäetud ja teatakse ise paremini! Ometi peaks see olemas olema ja äärmiselt vajalik! Sest hilinemised olid, on ja jäävad, nende puhul on kiirem ja ohutum ümberistumine just ülekäigu kaudu. Eriti suurema pagasi, laste (vankrite) ja ratastega. Pealegi võib ka tunnel mingil hetkel rivist välja minna! Paraku otsustajad ei näe, mis teevad reisijad siis kui on kiire ja nad paanikas. Mina aga näinud korduvalt. Ja see paneb mõtlema. Kirjad paraku ei pane.
Hea on ka tõdeda, et Pulli rongipeatus valmis, pühapäeva õhtul tuli rongile juba 5 inimest! Küll tasapisi harjuvad, kahjuks pole veel parklat, aga tänu paljude inimeste tegemistele on lootust, et parkla tuleb piisavalt suur ja koos bussipeatusega! Selline näide oleks heaks eeskujuks Ühispeatuste toimimisest ja võimalustest! Sest praegu autode "tiirutamine" kohapeal ohtlik ja sarnasele olukorrale vastupidist näha kasvõi sama rongi puhul Viluveres, seal vanast ajast võimalus teelt ära tulla ja rahulikult rongi oodata! Selliste võrdluste nägemine aitab paljutki paremini mõista.
Tervitused!
HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH
Üllatav lugeda mitmeid artikleid ja nende kommentaare raudteest! Kommenteerijate (ja eks ka otsustajate?) hulgas asjalikke inimesi, kuid vaated tihti ühekülgsed. Nagu käib võitlus "pärnakate" ja "tartlaste" vahel Rail Baltica teemal. Lihtsam oleks ju tunnistada, et sobivad mõlemad. Hetkel on Tartu kaudu Riiga raudtee olemas Ja see väike ajakadu pole nii määrav kui "kiirraudtee" pooldajad tihtu väidavad. Tähtsam on võimalike reisijate arv ja sellest tulenevalt peaks ka võimalik tuleviku Rail Baltica läbima võimalikult palju linnu! Minu pärast või läbi Haapsalu ja Lihula. Meie oma riigi arengu seisukohalt on vaja, et külaline saaks suhteliselt kiiresti soovitud kohta. Kui räägitakse Pärnu spa´dest, siis ei tohiks neid eelistada arengu seisukohalt Haapsalule, Värskale ega Narva-Jõesuule. See on regionaalpoliitika.
Teine asi, mis teeb muret otsustamise juures, on kui kiirraudtee pooldajad soovivad sõita "läbi metsade-rabade" võimalikult otse! Mõttetu oleks ehitada raudteed, kus liiguksid vaid kiirrongid. Kuidas siis riigisisesed transpordilahendused välja näeksid? Sajad bussid ja maaelu hääbumine veelgi kiiremas tempos? Loomulikult on iga tee ja siis ka raudtee puhul tähtis kasutada ära kogu potentsiaal. Kommenteerijad tihti kiruvad, et meie rongid pole kiirrongid. On küll! Nagu kiirbussidki! Ega kiirbussidki sõida maanteedel kolm korda suurema kiirusega kui autod!? Kiirrongid on need, mis teevad tunduvalt vähem peatusi. Kui paarile nädalavahetuse kiirrongile lisada Rakke peatus (mis äärmiselt vajalik, aga paraku vajalikkust ei mõisteta), siis ega need rongid muutu sellepärast mittekiirrongideks. Kahju on lugeda selliseid komme, kust lähtuvalt selge, et asjaliku jutu asemel lihtsalt tahetakse midagi öelda!
Kõnnu peatuse kaotamine või Kalevi taastamise mitteotsustamine (eelisjärjekorras) pole Euroopa koha pealt isegi mitte kärbsemusta väärt! Kuid meie oma inimese jaoks on see piisavalt tähtis! Nii ei saagi pidada reisijate sõiduvõimaluste parandamiseks nimetada Kõnnu peatuse kaotust, ku tänu sellele võidavad reisijad paar minutit. Kõnnu uue platvormi ehitamine oleks maksnud u 300 000 vana head eesti krooni. Jaotame selle 30 aasta peale, kulu aastas 10 000. Lisame veel üht-teist, ehk aastane kulu u 20-30 000. Piletite pealt sai siiani tagasi umbes poole. Mida me võitsime? Kui aga Kõnnu kandis lisanduks elanikke? Nüüd muidugi üks põhjus vähem sinna elama minna...
HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH
Lisagem siia ka viide 18. märtsi Maalehe uudisele "Linnalapsed kättpidi maale. Kas uus õppeaine?" .
Loomulikult! Ja mitte ainult põllumajandusega tutvuma! Nõuka ajal käisime kolhoosipõllul või metsa istutamas. Nüüdki oleks võimalik lisada koolikavva 3-4 päevane retk. Ühistranspordiga. Turismi- ja põllumajandus vm taludega tutvumiseks. Koos ööbimistega (normaalse hinna eest muidugi!) ja loodusetutvustamisega - matkarajad, nahkhiirte jälgimised, linnuvaatlused jne.
Oleks muidugi tore kui selliste õppereiside käigus (mitte väljamaale) saaksid koostööd tegevad majutusasutused pakkuda ikkagi rühmadele ülisoodsat majutust. Oleks se ju neile endile reklaam! Lisaks võimalus lisateenistust saada toitlustuse pealt!
Kindlasti peaks kohalesõit olema tagatud ühistranspordiga. Rakendada saaks ju ka külaelu tutvustamiseks tallu jõudmiseks hobustega sõitmist. Mitte küll päris nii nagu filmis "Mehed ei nuta"... Aga võimalusi ja erinevaid variante muidugi sadu.
Kui vanal ajal peale talguid peeti pidu, siis miks ei võiks ka õpilastele pakkuda lõkkeõhtuid ja ehtsaid külasimmaneid või tantsuõhtuid!? Mida teab tänapäevane õpilane lõõtsamuusikast? Üle lõkke hüppamisest (euroohutus vist küll ei luba...)?
Mõelgem vaid...
22. märts
HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH
Foto: Kadi
Foto: mina
Foto: mina
Foto: Kadi