Friday, November 28, 2014
Rail Baltica - Ülemiste Ühispeatus.
Näide Tallinna tasuta ühistranspordist. Kuigi rong oli vägagi tühjavõitu
päevasel ajal, tuli siiski inimest seitse rongilt juba Ülemistel. Seega
võib öelda küll, et paljude elu on see tasuta ühistransport küll
mugavamaks ja soodsamaks teinud. Mis iseenesest polegi paha. Teisest
küljest jääb selliste tühjade elektrirongide järgi mulje, et rongide
tellimisega on ikka veel rohkem puusse pandud kui arvata oskasin.
Likvideeritud peatused idasuuna diislitel tähendab, et nendega ei saa
Arukülasse ega Raasikule, põhimõtteliselt nende peatuste jaoks ongi
teatud kellaaegadel käigus pooltühjad elektrirongid. Ehk siis ka Elron
ikka rohkem puusse pannud? Ka FB-s kirjutas sarnasest tühjast rongist
üks FB-sõber. Rong saabub pea üheaegselt Narva rongiga. Teoreetiliselt
peaks siis Narva 223 peatuma neis peatustes, 404 ja 411 käigust ära
jääma? Jah, Elroni tihe sõiduplaan saab siis löögi, aga kulud ja ka
suured!? Kas siis on mõtet kärutada tühje ronge edasi-tagasi, eriti kui
ka 210 phul ei saa nende peatuste inimesed nädalavahetusel isegi
Tartusse sõita!?
See kõik lihtsalt näitab, kui puusse osatakse meil panna asjadega. Ka
sel pildil on näha jalakäijate viadukt, millelt saab avid ühele
perroonile. Nüüdseks küll teada, et seegi läheb lõhkumisele. Huvitav,
kas RB reisiterminal ehitatakse selle asemele taevasse?
Terminali asemel paistab uuenenud kaubakeskus. Aga me pole suutnud,
õigemini nemad, pole suutnud (Eesti Raudteelt ega MKM-st ega mitte
keegi, sest pole kellegi asi) isegi normaalseid ootetingimusi tagada
Ülemistel. Miks tunnel ei ole kohandatud natukenegi soojustatud
ooteruumiks? >Kus inimesed ootavad hilinevaid porgandeid? Ja see riik
tahab kiirraudtee valmis teha?
Mis siis ikka, kiikan uude kaubanduskeskusesse.
On mugav tulla rongiga Ülemiste Keskusesse. Kuid ostjaid siin
hommikupoolsel ajal praktiliselt pole. Ühes keskuses mitu sarnast poodi,
kaks apteeki ühelt firmalt ... pole minu jaoks. Aga kui kellelegi hea,
siis palun väga. Iseasi, kui palju see lisakulusid põhjustab ja seega ka
hinda tõstab...
Ruumi siin jalutada ju on. Kuidas aga kõikide nende kaupluste
ellujäämisega? Milline on olukord meie, kohe-kohe viie rikkama hulka
jõudva riigi rahva ostuvõimega?
Söögikohtades juba natuke rahvast oli, kuigi lõunani veel aega.
Hindadega tutvuma ma ei hakanud. Kuigi mine tea, äkki need ongi oluline
osa toitlustusest suures reisijate terminalist?
Viskasin aga pilgu peale head ja paremat pakkuvas talutoidu nurgakeses.
Valik oli täiesti olemas, hinnatase muidugi paljude jaoks kõrgevõitu.
Ega asi polegi vast selles, et hinnad kõrged, pigem ikka palgad väiksed.
Aga vähemalt tasapisi tekib võimalus midagi ka marketist osta?
Piimaautomaat muidugi hea asi! Oleks see kodulähedases poes ka...
Nonii, terminali ehitus juba lahti läinud. Voh, kus tehakse! Pole jõutud
korralikult esimest pappigi taskusse panna kui juba ehitavad!
Kõmpisin edasi ja siis sain aru, et ei tule siia mingit terminali,
rääkimata bussijaamast. See ju Pro Kapitali rahaauk! No muidugi, kellele
seda ümberistumisvõimalust rongilt bussile ja vastupidi veel vaja on!?
Raha on oluline!
Või tulevad siia bussid?
Kaasaegsel viaduktil endiselt kaevuluugid sõiduteel, selle asemel, et neid kõrvale viia. Tase.
Kustkaudu siis tramm lennujaama minema hakkab? Pro Kapitali rahapataka juurde peaks see jõudma küll!?
Õnneks pääseme vähemalt kitsikusest. Siia peaks tulema muuhulgas ka
Selver, 6000 ruutmeetrit pinda. Ega jah, Prisma ja Ülemiste Keskuse Rimi
hakkavad juba kitsaks jääma. Ja eks reisijad , tuhanded reisijad Rail
Baltical tahavad ju ka toitu teele kaasa osta. Mine tea, äkki tulevad
veel lätlased ja leedukad ja sakslasedki siia ostlema! Poolakad
kindlasti! Nii siis arendamegi oma riiki? Prisma ja Rimi inimesed peavad
küll palgatõusust suu puhtaks pühkima, eriti kui veel käive tulevikus
langeb. Ja ega siis Selvergi paremat paku. See on konkurents Eesti
moodi....
Kahju, kui elu on vaid äri...
*******************************************************
Friday, November 28, 2014
Ei hõbedat-kulda meie maal...
Mis
on olulisem, elu või kivi? Kes ütles, et kivi on eluta? Kivi on oluline
ka elule, et see saaks end päikse paistel soojendada, mitte murest raha
pärast kivilt alla kukkuda...
Martin Helme artikkel on tekitanud natuke vastukaja.
Kommentaare oli vähe. Aga sõna võetakse ka mujal. Arvatakse, et nüüd
siis EKRE eesmärk on rikkus? Aga milline rikkus? Enda või rahva? Mina
eeldan, et muidugi rahva. Ja Riik peabki kuidagi ellu jäma, paraku on
siin maailmas olulisel kohal raha! Lugesin Martini artiklit ja
tõepoolest, see on ehk natuke liiga kaldus rikkuse ehk raha poole.
Kindlasti on Martinil aga õigus selle koha pealt, et rikkusele loota
vaid abirahade toel ei saa. Ning maavarade uurimine ja kaevandamine võib
olla tulevikumuusika. Ometi ei saa nõustuda ka sellega, et
(energia)julgeolek on ülimuslik keskkonnakaitse ees? Isegi praegu
arendame infrastruktuuri, kaasajastame linnade valgustust, aga säästmise
oleme natuke kõrvale jätnud. Vaadakem põhjalikumalt selleteemalisi
lugusid ja ühtlasi vaadakem ka valgustatud teelõike metsade vahel, kuhu
on kulunud samuti (mõtlematult) palju liiva, kruusa jm!?
Kõik teavad rahvalikke laulusõnu: "Ei
hõbedat, kulda leidu me maal...", kuid see on eksitav. Leidub! Lihtsalt
tööstuslikke leiukohti pole veel avastatud.
Nõukogude perioodil taoti meile pähe, et kõik
liiduvabariigid peale Venemaa olid vaesed ja viletsad ning suutsid oma
elu edendada vaid suure vennasrahva omakasupüüdmatule abile toetudes.
Selle ajuloputuse tõttu kiputakse meil endiselt mõtlema, et oleme
loodusvarade poolest vaesed ja rikkaks saame vaid Euroopa Liidu
abirahadega.
See on sügav eksitus. Meil on tohutult põllu-
ja metsamaad, rohkesti puhast vett ning palju mitmesuguseid maavarasid.
Paraku pole viimaste säästlik kasutamine väärtustatud ning Eestis
puudub isegi maavarade kasutuselevõtu perspektiivkava. Ühtlasi puudub
riiklik geoloogiateenistus, kes suudaks asjatundmatut amatööride
valitsust maavarade kaevandamise ja kasutamise kohta sõltumatult
nõustada.
Populistlik keskkonnakaitse
Nii tehaksegi meil koalitsioonierakondade
juhtimisel naeruväärseid otsuseid, mis keelustavad isegi maavarade
uurimise. Hea näide on siin hiljuti fosforiidi uurimise keelamine.
Tegelikult tuleks endale aru anda, et Eesti rahva heaolu tagamine sõltub
suuresti just rahvusliku rikkuse heaperemehelikust kasutamisest.
Kõik me peame sügavalt lugu loodus- ja
keskkonnakaitsest, tahame ju elada puhtas keskkonnas ja jätta liigirikka
ning puhta looduse oma lastele ja lastelastele. Ometi ei saa nõustuda,
et keskkonnakaitse on ülimuslik riikliku (energia)julgeoleku ees või et
selle nimel peaks tegema loosunglikke, samas looduskeskkonda vähe
aitavaid majanduslikke rumalusi. Näitena võib tuua Nabala
looduskaitseala loomise, mille põhieesmärgiks on enne valimisi odava
poliitilise profiidi teenimine.
Samasugust odavat populismi võib näha praegu
keskkonnatasude järelemõtlematu forsseeritud tõstmisega, millega
püütakse ühel ajal täita teiste populistlike lubadustega lõhki aetud
riigieelarvet ja samal ajal püüda keskkonna pärast muret tundvate
inimeste hääli. Neile populistlikele žestidele pole eelnenud tõsist
majanduslikku analüüsi. Valitsuse tegevus seab ohtu põlevkivitööstuse
jätkusuutlikkuse Eestis, tõstab paratamatult elektrihinda ning tekitab
töötuse laine Virumaal. Sel omakorda on väga tõsised sotsiaalsed ja
julgeolekuga seotud tagajärjed tervele Eestile. Peale selle lööb
lõppkokkuvõttes valusalt maksutulude pihta. See on halb poliitika.
Majandustegevust ja efektiivset keskkonnakaitset on võimalik ühitada, teame seda edukate näidete varal mujalt maailmast. Vaesuses vaevlevas Eestis tuleks ometi aru saada, et ilma maavarasid kaevandamata ei ole võimalik rahva heaolu parandada. Alustagem
kas või kõige tavalisemast liivast, kruusast ja paekivist, milleta pole
võimalik ei elamu- ei teedeehitus. Eesti teede seisund on halb, sest
paekivi on suure koormusega teede ehitamiseks kehva külma- ja
kulumiskindlusega.
Me impordime kallist graniitkillustikku
Soomest, Rootsist, isegi Norrast, ometi saaksime kaevandada palju
odavamalt Tallinna külje alt Maardust, kus varud on praktiliselt
piiramatud. Graniidivaru lasum on 160 kuni 225 meetri sügavuses, mis
tänapäeva tehniliste võimaluste juures on väike sügavus. Maardu
keskmisekristalliline rabakivigraniit sobib nii killustiku kui
dekoratiivplaatide valmistamiseks. Tulemusena odavneks Eesti
ehitustegevus, pikeneks maanteede kasutusiga, paraneks
väliskaubandusbilanss, väheneks sõltuvus välisriikidest, loodaks uusi
töökohti, antaks arengutõuge teadusele ja eeldusi uutele äridele.
Kaevandamine oleks keskkonnasõbralik, sest maa all kaevandamine ei
tekita müra ega tolmu. Kõik see tuleb kaalukausile panna, kui arutatakse
võimaluste üle, kuidas loodusvarasid rahvusliku rikkuse parandamiseks
kasutada.
Minu jaoks on asi natuke keerulisem. Ja, UURIMA peaks kindlasti. Et
teada, mis ja kuidas. Fosforiidi uurimine kindlasti võimaldaks ka muud
infot maapõue jm kohta saada. Nii et tasapisi peaks uuringuid jätkama.
Mida praegune valitsus teeb või mõtleb, on väga raske mõista. Sest kui
midagi ka selgitatakse, siis kunagi ei saa olla veendunud siiruses.
Eriti kui õelda, et nüüd räägitakse "riigi eriplaneeringutest". Mille
puhul pole aimugi, mida seaduse muutmine (Planeerimisseaduse eelnõu 571
SE) kaasa toob!?
Martin Helme läheb aga libedale teele. Räägib EKRE seisukohtadest
maavarade teemal, visates aga kõrvale loodushoiu!? Sest väita, et Nabala
on eksitus ja populism, seda ei saa kuidagi pidada õigeks. Anto Raukas
on tark mees ja toetab ka EKRE-t. Kuid siin mina kaldun kõrvale. Sest
Anto Raukas esindab aktiivselt tuumajaama ainuõigsust ja mitmesuguste
loodusilmingute piltlikult öeldes eitamist. Kas EKRE võib minna samuti
rappa? Nii kergesti ei tohiks. Nabala piirkond ei ole ainult Nõiakaev ja
"olematud karstid". On küll karst. ja kindlasti ka maa-alused jõed. Nii
et LKA loomise eest peame pigem tänulikud olema. Martin ütleb, et
maavarade kaebvandamine eeldab inimestega arvestamist ja põhjalikke
uuringuid. Täpselt sama eeldab "vastasküljest" ka loodus. Ehk et ME EI
TEA VEEL , mis seal maa sees on. Nii nagu ei tea me kõike maavarade
kohta, ei tea me ka seda, mis mõju avaldab iga kaevandus jm mingis
konkreetses piirkonnas. Nabala mõjutab kindlasti mitte ainult kohalikku
floorat vaid ka põhjaveerezhiimi palju kaugemal, teisel pool Mahtra raba
ja Järlepa järve. Ning kui millegi kaevandamisel panna põnts
veehaardele, siis tagasiteed enam ei ole. Pandivere veehaare on niigi
tundlik ja minu teada aastakümnete jooksul ränga surve alla olnud.
Seega võivad sellised kergelt välja paisatud ütlused mõjuda meie
püüdlustele mitte just kõige paremini. Ja siiras jutt sellest, et me
kõik peame hoidma oma maad ja loodust, ei veena enam lugejat kui
eesmärgis nähakse rikastumist. Küsimus pole üldse selles, kelle
rikastumist me silmas peame, vaid selles, et loodus on meil veel suurem
rikkus! Nii et küllap saab rahva elatustaset parandada ka kaevandamata
jättes või vähemalt vähem kaevandades.
Keskkonnatasude tõstmine tundub olema just õige eesmärk, iseasi, millise
kiirusega ja millises ulatuses. Hetkel on põlevkivi kaevandamine
niivõrd tulus koos töötlemisega, et meid ei huvita isegi sellega kaasnev
paekivi. Ning VKG jt elavad väga magusasti, väärindades põlevkivi ning
müües ca 90% toodangust riigist välja. Järelikult on maksud liiga
madalad, sest see lubab raiskamist ja samas kutsudes üles kaevandamist
väga kiires korras suurendama. Aga milline MAA jääb järgi? Kas põllu- ja
metsamaa, mille poolest me rikkad olema, nagu Martin ka mainib? Ja kas
needsamad kaevandajad ka hiljem siin enam elada tahavad?
Muidugi, alati võib näha asjas ka head külge. Aidu karjääri soovitakse
muuta turismikohaks ja iseenesest see võimalik. Suured sõudevõistlused
ja -laagrid, mitmed muud võimalused võivad piirkonna muuta tuntud
turismi ja spordipiirkonnaks. Kui asjale targalt läheneda.
Paekillustik teede ehituseks meil täiesti olemas, lihtsalt tuleb
kasutada õiget paekivi, osa sellest on muidugi väiksema
talumiskindlusega. Ning ma ei kahtlegi, et looduskaitset ja majandamist
on võimalik ühildada. Üks võimalus on maavarasid ökonoomsemalt kasutada,
olgu selleks siis liiv, paekivi ja kruus või ka graniit. Me peame
lihtsalt aru saama, et meil ei ole vaja 4-realisi maanteid, vaid saame
vajadusel hakkama ka 3-realistega. Ning ka seda pole igal pool vaja, kui
küsimus on madalas maanteede koormuses. Ja hoopis rohkem peame panema
rõhku kaheteeliste maanteede ohutusele. Keegi ei keela neidki radu
kohati eraldi ehitada. Möödasõidud on liikluses ohtlikud, mõtlematud
möödasõidud. Nii et kindlasti on võimalik ka liigelda mingitel lõikudel,
kus möödasõit ei olegi võimalik. Kulgeda rahulikult üksteise järel, see
ei tohiks ju ilmvõimatu olla mõne kilomeetri jooksul? See selleks, see
juba teine teema.
Igatahes nõustun ma igati Martiniga, et teed on meil halvas seisus.
Seega tulebki asjale läheneda läbimõeldult. Liiva- ja kruusakarjääride
puhul räägitakse meil samuti liiga palju rahalisest seisukohast. Sageli
öeldakse, et kaugemale kui 30-50 km pole mõtet seda vedada. Kui aga üks
karjäär on ikka veel ammendamata, kas ikka peab laskma lihtsalt sel
võssa kasvada ja uue avada? Kahtlen. Pigem tuleks kaevandada edasi
kohati ja arvestada, et väike lisakulu tooks kaasa uue veekogu tekke!?
Mis oluline ka meie kõigi jaoks. Ega meil ei olegi sobivaid ujumiskohti
nii palju kui arvata võiks, Iga uue tekkimine on mingi piirkonna jaoks
hea. Rääkimata matkajast, kelle jaoks VÄÄRTUS on juba telkimine sellise
veekogu kaldal ja sealt saadav kasu. Mida rahas mõõta ei saa.
Kellele me maavarasid hoiame?
Kuid Eestis on rohkesti palju hinnalisemaid
maavarasid kui paas või graniit. Ma ei taha siin kõnelda kõigile
teadaolevaist kukersiitpõlevkivist ja turbast, vaid palju
eksootilisematest, kuid veel vähe uuritud maavaradest, näiteks
graptoliitargilliidist ehk rahvakeeles diktüoneemakildast, mille üldvaru
on ligikaudu 60 miljardit tonni. Argilliidis on omakorda rohkesti
uraani (keskmiselt 192 g/t), tooriumi (Toolses kuni 500 g/t), vanaadiumi
ja palju haruldasi ja hajutatud elemente. Muu hulgas ka sedasamust
hõbedat-kulda, mida praegu ei ole siiski majanduslikult otstarbekas
kaevandada. Aga kes ütleb, et kümne aasta pärast ei ole uued
tehnoloogiad või maailmaturu hinnad otstarbekuses korrektiive teinud?
Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud on Eestis, vajadus väetiste
järele maailma rahvastiku kasvu foonil suureneb pidevalt ja TTÜ
professor Alvar Soesoo on välja pakkunud, et Eesti maapõues oleva
fosforiidi, uraani ja muldmetallide varu on väärt ligikaudu 800
miljardit eurot. Kellele me seda hoiame, kui riik samas vaesuse tõttu
tühjaks jookseb?
Peaksime vähemalt olema avatud võimalusele
teha uuringuid. See annaks ühtlasi tugeva tõuke meie teaduse arengule,
mõelge vaid, kui palju tekiks juurde kõrge lisandväärtuse loomisega
seotud töökohti, mida poliitikud nii vajalikuks peavad, alates
doktorikraadiga keemikutest, füüsikutest või inseneridest, lõpetades
kõrgepalgaliste oskustöölistega.
Konservatiivne Rahvaerakond on ainus partei,
kes seisab üheselt vastu Eesti sõjaeelsete piiride loovutamisele ja ei
soovi, et praeguse kontrolljoone tagused maavarad läheksid agressorile.
Et rahvuslik rikkus teeniks just eesti inimese huve, peame vajalikuks,
et maavarasid kaevandaks Eesti ettevõtjad ja saadud tulu läheks eesti
rahvale. Pae, põlevkivi, fosforiidi ja teiste maavarade kaevandamisel on
vajalik kõigi kaasnevate maavarade kompleksne ja otstarbekas
kõrgtehnoloogiline kasutamine, samuti senisest suurem kohalike
omavalitsuste ning elanike huvidega arvestamine. Peab olema
enesestmõistetav, et maavarasid tohib kaevandada vaid kohalike inimeste
heakskiidul ja kõiki keskkonnanõudeid arvestades. Kuid odava „keelame
ära, maksustame surnuks" populismi asemel tuleb inimestele kannatlikult
selgitada maavarade kaevandamisega seotud kasulikkust ja vajalikkust.
Siingi peitub üks oluline nüanss. Ehk oleks targem esialgu pisut rohkem
maksta ja kasutada Soome graniiti? Sest Martinil õigus ka selle koha
pealt, et kümne (või rohkema) aasta pärast võib kaevandamine olla hoopis
mõttekam. Ning just seepärast peamegi uuringuid jätkama. Ehk on tõesti
võimalik, et Maardus peale graniidi kaevandamist saab tekitada veekogu,
millest on kasu? Kinnine kaevandamine ehk mõttekam, kuid samas ei
välista see tulevikus varinguid. Ning vahekihis maapinnast graniidini ka
ju paljutki, mida saab kasutada?
Uraan jm asjad on muidugi väga libedale teele minek. ja fosforiiti, seda
võib ehk tõesti aina rohkem ja rohkem vaja minna, väetiseks. Ehk
peaksimegi tulevikus kaevandama nii palju, et jätkuks meile ja ka NATUKE
müügiks? Et miljardeid jätkuks aastasadadeks?
Siin aga küsiks ma hoopis teise nurga alt väetise kohta. Meil on sadu
kinnikasvavaid järvi. Kui hästi, sapropeel ehk järvemuda sobiks põldude
väetamiseks? Haapsalu tagalahel sama mure, seal kardetakse inimmõjust
tulnud fosfori jm ainete väljapääsu, aga kuidas siis ohtudega tegelikult
on? Kas sellised uuringud ka toimuvad? Järvemudadega on lihtsam,
enamasti väiksemates järvede on inimmõju pea olematu, miks me siis ei
püüa seda looduse vara kasutada? Saaks üksiti ka järved ilusamaks ja on
mida turistidele näidata?
Loodus on õrn teema, nii olemuselt kui meediateemana. Ning siin peab ka
väga õrnalt lähenema, et loodushoidlike inimeste hirmusid mitte
kasvatada. Rohelised on ju, nagu "kiuste", valinud sama tee. ON AEG!
Ongi aeg osata näha rikkust mitte ainult selles, mida meil müüa on, vaid
ka selles, mida meil pakkuda on! Sood, rabad, metsad, jõed ja järved -
need kõik võivad meile turismi näol samuti tuua tulu ehk siis teha meid
rikkaks! Kui Anto Raukas EI NÄE mingis kohas mitte midagi, siis paljud
näevad. Seepärast ei saagi lähtuda mitte kuskil otsesest kasust ehk
seda, kuidas raha kaukasse voolab. Ja eriti vähe on sellest kasu siis
kui kaukas auk ning osa rahast sealt teadmata kuhu kaob...
Seda arutelu kutsus mind tegema ühe inimese arvamus ARB teemas.
Ja lisaks, meil on, kus õppust võtta. Eriti kui tegemist lühinägelikkusega. Nagu Nauru saarel.
******************************************************
Saturday, November 29, 2014
Tähtis on hea kaubavalik! Kodumaise kauba. Talvelaat Raekoja platsil.
Jõululaat pealinna südames peaks pakkuma inimestele midagi kohalikku! Ja
head! Glögi oli hea, aga kaubavalikus tundus olema valdav äri! Ehk et
pakuti Läti ja Soome kaupa, ning mitte vähe! Kuhu jääb kodumaine kaup?
Kas koharent on nii suur, et oma inimesed loobuvad ja võimu võtavad
võõramaalastest ärikad? Olge head, kui sinna satute, vaadake ja siis
kommenteerige!
Kas on oluline, et lettidel oleks kaup või olulisem, et oma inimene saaks teenida elamiseks natukenegi?
Muidugi võib öelda, et ainult kohalikku kaupa müües võib käive viletsam
olla.Kas ikka on? Mardilaadal oli väga palju head kaupa, miks seda pole
siin?
Glögi talvises linnas on muidugi väga hea asi. Üks kuum jook kulub ikka
ära! Populaarsusest sai aimu nii nende müügikohtade kui ka ostjate arvu
järgi
Ei
hakanud uurima, aga jäi mulje, et ka siin suur osa toodangust
kaugemalt. Kui suur osa.ei tea. Samas, kui turist ostab siit kaupa ja
see talle ei maitse,siis ta ütleb seda ka teistele. Et Eestis ei ole hea
toit! Teadmata, kas see hoopis Leedust ei ole!?
Teisest küljest,eks ole vast tore,et meile ka kaugemalt toodud asju pakutakse.
Minul kõht tühi ei olnud, aga ostjaid jätkus. Uurisin, kuidas siis
välismaalastele meeldib verivorst? Vähesed julgesid võtta, aga ka
kiideti. Tanguvorstiga sama lugu. Aga ega muidu kohalikku kööki saagi
tutvustada kui tuleb aina ja aina pakkuda. Mitte ainult pohlamoosiga
vaid ka kõrvitsasalatiga ja ehk veel millegagi.
Auruteater olemas, kuigi aken väga silmatorkav ei ole. Peaks vast vähe suurema reklaami üles panema?
Ja lõpuks jõuab ikka Balti jaama ja rongile...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar