Blogiarhiiv

Reede, 29. oktoober 2021

Laulu- ja tantsupidu, Urve Palo vastused ja võttepäev Noarootsis. Juuli 2014.

 

Sunday, July 6, 2014

Laulu- ja Tantsupidu - Dance and Song Celebration.

Et looduse blogis vast mahtu rohkem, siis lisan pildid sinna..







Muide, üks küsimus, mis teiste hulgas tekkinud, oli, et kas Laulupidu peaks olema tasuta!? Arvasin, et miks mitte, aga.... 6 eurot täiesti norm maksta. Ka 9 eurot. Seda kasvõi juba omapoolse panusena kõikide nende lauljate, tantsijate ja pillimeeste toitlustamiseks. Sest nemad toovad meieni parima!

Tänud!!!

 
 
*************************************************************
 
 

Thursday, July 10, 2014

Riik mädaneb peast!

Ütlen kohe ära neile, kes süüdistsvad mind vingumises - ma ei vingu. Vaid püüan tuua välja põhjuseid, miks asjad on tihti (nii viletsad) kui on. Kes mõista ei suuda, siis on see Teie probleem. Ja et mõista ei suudeta, see on näha väga paljustki. Ja just see ongi mureklaps - miks me ie suuda kuidagi pead tõsta ja jalule saada. Sest pea ei kanna.
Miks inimesed ei taha sõita Riisperst tühja rongiga Tallinna, vaid soovivad minna Tallinnast Viljandisse täistuubitud rongiga? Käigu jala või telligu loomavagunid, nagu üks raudteelane soovitas!

Kuidas parandada suutlikkust ja asjadega toimetulekut?

1 MKM pakkus oma FB kontol võimalust esitada küsimusi majandusministrile. Ei mina ega mõnigi teine lootnud midagi head. ja täpselt nii läks.


    • Neeme Sihv Millal hakatakse meil sisuliselt tegelema ohutusprobleemidega raudteel, raudtee signalisatsioon, ülekäikude tõketesüsteem, ülesõitude silmatorkavamaks tegemine, rongide turvanguseadmed (nagu veoblokeering vastu punast sõites) jne?
  • Urve Palo Ohutusprobleemidega tegeletakse raudteel pidevalt. Näiteks tänavu renoveerib Eesti Raudtee 23 ülesõidukohta, kuhu paigutatakse uued foorid, uus automaatika ja vajadusel lisatakse ka tõkkepuud. Siinkohal sooviksin panna jalgratturitele südamele, et raud...Vaata veel
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi

Eespool siis

Urve Palo Riigikogus heaks kiidetud transpordi arengukava kohaselt arendatakse rongiliiklust põhimõttel, et eelkõige tagatakse teenus olemasoleval raudteel. Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (näiteks Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi. Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimise otsustamine sõltub täiendavalt Rail Balticu arenduse ajakavast.
Praegu on mõistlik ära oodata, et uued rongid oleks mõne aasta jooksul käigus, misjärel on võimalik nende mõju, kulude jms osas senisest rohkem teadmisi ja kogemusi. Pärast vastavat analüüsi on tulemusi võimalik kasutada ka potentsiaalse Haapsalu raudtee taastamise otsustamisel.

  • Raul Vibo Käesoleval aastal on juhtunud mitu traagilist avariid, kus kokkuvõtteks on teatatud, et kõik oli määrustepärane ja süüdi oli see, kes ennast enam kaitsta ei saa. Näiteks Raasiku ülesõidu ja Sämi silla juhtumid. 
    Mõlemal juhul on tegemist MKM määrustega. Minu küsimus on, mida kavatseb MKM nende ilmselgelt puudulike määrustega ette võtta? 
    Kuidas mõistate MKMi, kui määruste väljaandja vastutust antud juhtumites? Kas kavatsete ka vabandada hukkunute ja nende omaste ees ning hüvitada hüvitamatut?
    • Urve Palo Ohutus nii maanteel kui raudteel on riigi jaoks väga suure tähtsusega. Kõikide õnnetuste puhul viiakse läbi täpne analüüs õnnetuse põhjuse kohta ja tehakse sealt vastavad järeldused. Kui selgub, et on vaja täiendada ka seadusandliku regulatsiooni, siis seda ka tehakse. Raasiku ülesõidule oli igal juhul plaanis 2014 paigaldada uus signalisatsioon ja tõkkepuud ning tänaseks on see töö ka lõpule viidud. Nagu varem ka öeldud, renoveerib Eesti Raudtee tänavu 23 ülesõidukohta, kuhu paigutatakse uued foorid, uus automaatika ja vajadusel lisatakse ka tõkkepuud.

  • Ülo Mälgand Millal kavatseb MKministeerium korrastada Eesti raudteevõrgustiku ja liikluse juhtimise adekvaatse hierarhia? Me teame, et Eestis on olemas Lennuamet, Maanteede amet, Veeteede amet j.n.e. Miks pole siiani taastatud Raudteeametit institutsioonina, kes suudaks kõik raudteedega seonduva hoida ühe mütsi all? Vaadates kogu seda kohutavat ebakompetentsust, mis Eesti raudteeliikluse korraldamisele vähemalt selle sajandinumbri sees osaks saanud, tekib küsimus - miks ei suudeta siiani vastavaid institutsioone täita oma eriala spetsialistidega. MKM-i raudteeasju juhivad kohati raudteekauged inimesed ning ka Eesti Raudteed ning Elroni pandi ministeeriumi poolt juhtima nii raudteekauge nõukogu kui sellest lähtuvalt ka juhatus. Vaadates tohutut probleemide rägastikku kasvõi uute reisirongidega seoses, tahaksin küsida - millal algab Eestis see ajastu, mil raudtee asju hakkavad otsustama raudteespetsialistid, mitte auto- või toiduainetööstuse või tont teab millise muu ala asjapulgad? Kui varemalt oli tihtilugu takistuseks Eesti raudteealase hariduse kehv seis, siis viimase kümnekonna aastaga on asjad oluliselt paranenud ning spetsialiste tuleb juba ka välismaistest kõrgkoolidest. Paraku domineerivad meie raudtee-institustioonides endiselt autoasjatundjad. Millal tulevad nii institutsionaalsed kui personaalsed muutused raudtee alal?
    • Urve Palo Lähtudes eesmärgist kasutada raha säästlikult, pidas riik otstarbekas ametite ja inspektsioonide töö ühendada. Raudteega tegeleb riigi poolt Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kus töötavad väga kompetentsed raudteespetsialistid. TJA väljastab raudtee-ettevõtjatele ohutustunnistusi, vedurijuhtide lubasid, ehitus- ja kasutuslubasid ning kirjalikke nõusolekuid raudteerajatistele. Samuti kannab TJA raudteed ja veeremit riiklikusse raudteeliiklusregistrisse ning teeb järelevalvet raudteeliikluse, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteerajatiste ehitamise üle. Samuti töötab väga palju häid raudteespetsialiste nii Eesti Raudtees, Elronis kui EVR Cargos. Kõikide raudteeettevõtte tippjuhid on suure kogemusega ja saavad oma tööga hästi hakkama. Lennuamet ja Veeteede Amet ei erine oma kompetentsilt Tehnilise Järelevalve Ametist.

Ain Kendra Mitu raudteealase kõrgharidusega eksperti töötab TJAs?

Ülo Mälgand Et siis nagu ma nüüd asjast vastuse põhjal aru saan, tegeleb veeteedega Veeteede amet, lennundusega Lennuamet, maanteedel toimuvaga Maanteeamet ning raudteedega Tehnilise järelvalve amet. Et siis otse sõnasabast kinni võttes - kui teiste transpordiliikide puhul lähtutakse tervikprintsiibist, siis raudtee puhul piisab vaid tehnilisest järelvalvest. Aga kust tulevad siis muud raudteed puudutavad otsused, näiteks planeerimist puudutavad? Hetke seisuga tulevad need ilmselt MKMinisteeriumi ühest osakonnast, kus raudteespetsialiste ei õnnestu parimagi tahtmise korral isegi ühe käe näppude jagu kokku lugeda. Siis pole ju ka imestada, miks Elroni ämbrite kolin hetkekski ei vaibu, rääkimata muudest raudteeliiklusele kahjulikest tegevustest.

Nonii!

1. Kui küsimustest aru ei saada, räägitakse aiaaugust või jäetakse vastamata.
2. Kui küsimustest aru ei saada, siis sellised vastused näitavad, et tase on olematu. Üks pääsetee - võetakse küsijaga ühendust ja palutakse üksipulgi küsimused lahti seletada. Seda uhkus ei luba.

Võin tuua ühe selgituse - "raudtee signalisatsioon". See ei tähenda ülesõite ega rattureid. Vaid seda, et 90% raudteefooride nähtavusest ei vasta nõuetele. Tagajärjeks võib olla väga traagiline õnnetus ja/või kahju keskkonnale. Materiaalsetest kuludest rääkimata.
Ja teine asi - rongide turvanguseadmed. Vanadel rongidel oli olemas veoblokeering vastu punast sõites, vähemalt autoblokeeringu piirkonnas, nagu läänesuunal ja idasuunal. Uutel "magati see" MKM ja TJA poolt maha. Ometi on punasest läbisõit kõige ohtlikum asi! Eriti ohtlik nüüd veel seetõttu, et kahe mehe asemel porgandites vaid üks. Juba on olnud tööpraaki ja inimlikult see täiesti mõisetav. Sest me oleme vaid inimesed ja eksimine on inimlik! Aga kas see peab ka tähendama seda, et me ei püüagi midagi muuta? Endale suurt ohtu tunnistada? Kas me ootame üliränka raudteeõnnetust? Ma ei taha ära sõnuda, aga ma näen, et selle ärahoidmise asemel pigistatakse silmad kinni!

2. Hea artikkel ja hea plärala.
Ehk täidab hea lõhn kõhtu, kui kolkas rongi ootad?

http://tarbija24.postimees.ee/2850829/toitlustus-elroni-rongides-lukkus-kaugustesse

Üks kümnetest ja sadest lubadustest, mida annavad mittespetsialistid (kuigi pr Palo väitel pidi spetsialistidest kubisema). Tegemata töö juba rongide tellimisest saadik. Aga lubati ju vajalikku asja! Mida aga arvavad murekohast reisijad ja kõrvalseisjad?


Appi,pole juba kaks tundi süüa saanud,näljasurm silme ees.
Rong kaotab oma võlu, kui esimeses klassis hakkab mingi mõttetu söökla olema...seega, palun, sööge kodus või restoranis, mitte bussis ja rongis...
Mine sõdi paintballis! Oled ikka jobu küll kui ei suuda 2 tundi oma rämpstoiduta olla või veepudelit poest kaasa võtta. Normaalsed inimesed söövad kodus! Ebanormaalsed söövad hamburgereid jms saasta avalikus kohas! Kui oled diabeetik, siis võta oma amps kaasa kui tõesti ei saa paar tundi ilma olla (kuidas varem said??? - peale Moskva rongide, kus sõideti 15 tundi ja oli restoranvagun, pole mingit rongis pudistamist Eestis kunagi olnud)
Nonii...

Rohkem ei viitsi. Sellised olid kommentaarid valdavalt ja andke andeks, need meenutavad mulle samasuguseid inimesi, kes hiljuti ühel teemal näiteid tõid. Ja virisemises süüdistasid. Kui meil on NII palju inimesi, kes asju ei mõista, muredest aru ei saa, kaasinimesi ei taha mõista, asju ei tea (ah, et pole varem toitlustust olnud?), siis pole ka ime, et kõik asjad tehakse meil läbimõtlemata ja poolikult!
Elu on palju keerulisem. Vahel plaanid minna Selverisse, aga plaanid muutuvad ja ei jõua. Pikk päev seljataga. Enamasti polegi Selverit ega muud Erinevaid situatsioone on tohutult ning teisest küljest, kerge eine, kohvi, vesi, need peaksidki rongis olemas olema. Vähemalt diiselrongides, mis sõidavad kaugemale.
Ja oletame, et ei ole ega niipea ei tule. Mis siis teha?
Kunagi kirjutasin muuhulgas ka MKM-le Ühispeatustest, teeäärsetest müügikohtadest - kõik need on riigis arengu aluseks. Vastati, et ega nemad ometi kioskiputkat ehitama hakata. Aga näe, tuleb hakata. Kulutad n15 milj euroraha korralike peatuste infra loomiseks, et tõepoolest oleks võimalik kohapealt kohvi juua jms. Milles on küsimu? Kas tase sama mis Postimehe pläralas?

Vaat selline on meie tase. Ja me valime ikka neid, kes millegagi hakkama ei saa!?


5 comments:

  1. Toitlustuse koha pealt jaamades on imelik, et oleme raudteel hullemas seisus kui 80 aastat tagasi. Tollal oli paljudes väiksemates jaamadeski einelauad, kus muuseas toidu kõrvale müüdi ka õlut ja veini.Isegi näiteks niisugune jaam nagu Risti ( kaugel sellest, et oleks suur magistraaljaam ) Haapsalu raudteel oli einelauaga. Nüüd on isegi varjualuse ja sooja ooteruumi leidmine halva ilmaga jaamades juba raske, rääkimata toitlustamisest.Arvatakse, et raudtee - see ongi rööpapaar ja platvorm lageda taeva all ning sellest aitab..

    Eesti on ilmselt ainus Euroopa pealinn, kus pole enam vaksalihoonet. Balti jaam on muudetud putkakaubanduse keskuseks,. Paar istepinki koridoris ja piletikassa ei tee sellest veel vaksalit.

    Reply
  2. 90% fooride nähtavus ei vasta nõuetele?? Niisiis - sissesõidud 1000m, väljasõidud 400m peateeedel 200m kõrvalteedel - 90% pole näha. Kurat, miskipärast tundub see protsent vägagi lahmitud.

    Et siis, kas jutt käb kogu Eesti raudteede kohta või on siin mingi vahe näiteks EVR-i ja Edela vahel...

    Reply
  3. Tänud, Anonüümused!

    Vahe koha pealt niipalju, et erinevalt Eesti Raudteest, on Edelaraudteel uute fooridena olemas LED-foorid, Eesti Raudteel aga lampfoorid, kusjuures nende kvaliteet selgelt viletsam kui omal ajal uutena paigaldatud fooridel. Erit ere näide on Lagedi II tee kordusfoor, mis on ehe säästufoor. Ning muide, mille reguleerimiseks kulus aasta! Oleks see normaalses riigis võimalik?

    Kui sõidad kabiinis, siis näed, et foorid peaks olema nähtavad iga ilmaga. Tegelikkus kaugelt viletsam. Jõgeval ja paljudes teistes kohtades foorid olenevalt ilmast nähtavad vaid paarisaja m kauguselt (sissesõit). Sama lugu läbisõidufooridega. Muide, paljudes kohtades ka foorid viltu, suunatud metsa või vajunud kontaktliini postide taha (Raasiku jt) Ja kui on mälu olemas, siis peaks meenuma, et puhastena, reguleerituna jne, olid need foorid hoopis kaugemale nähtavad. Mitte minu nägemine pole viletsamaks jäänud. Manöövrifooridest ma ei räägigi, üks väheseid kohti, kus neid reguleeritakse, on Tartu.

    Korduvalt sai sellel teemal ettekandeid tehtud. Oleks ma bluffinud, oleks mõni MKM-i või TJA ametnik kaasa sõitnud ja mind maatasa teinud. Tegelikult kardeti tulla, sest väga hästi teatakse, milline on olukord. Kui ei tunnistata, siis järelikult tegu selgelt ohtlike ehk pimedate ametnikega. Kui tunnistataks...palju see riigile maksma läheks?

    Kunagi panin Tartu liinil kirja foorid ühekaupa, v.a. manöövrifoorid. Kogunes 12 lehekülge, see ettekanne peaks olema Edela arvutites alles. Mitte sittagi pole muutunud.

    Ja kui ei usu, istume ükspäev rongi, koos "pimedate" ametnikega ministeeriumist ja mujalt, ning vaatame! Kahjuks jääd sa kaotajaks. Kuigi mulle meeldiks, kui tuleksid!? Aga...?
    Ja veel, kas ja millal puhastatakse fooride klaase seestpoolt? Mis aja tagant vahetatakse välja nõgiseks muutunud pirnid? Mitu aastat põhimõtteliselt ei sõida mehaanikud rongidesm kaasa, et kontrollida fooride nähtavust vedurijuhtidele? Või pole oluline, kas see foor näha juhile või metsseale kuskil võsas?

    Ma ei lahmi, vaid tean, mida räägin. Kui ühel vagasel vedurimehel Tartu-Tallinn rongis ei toiminud vedurifoor, vaat siis oli ta kiirrongis püsti hädas fooride nähtavusega! Muidu lihtsalt lastakse "üle".

    Aga ootan ka Sinult pikemat vastust!

    Toitlustamise koha pealt on tõesti asjad hullemast hullemad. Ei saa ju mõelda, et süüa saab ainult Tallinnas ja Brüsselis... Balti jaam on aga häbipklekk, kuhu isegi Barrosot ei lastud. Nende poolt, kes Eesti arengut taevani kiitsid...

    Reply
  4. Ahjaa!

    Foore ei tohi miski varjata. T-Väikse paaritusuuna hoiatusfoor otse värskelt paigaldatud kontaktliini posti taga? Kas EVR ametnikud ei tea eeskirju?
    Ülemiste matkafoor BM5 jääb viadukti postide taha. Paigaldamisel sai korduvalt öeldud, et vaja tuua mõned meetrid ettepoole. Kas toodi? Vastus selge nagu allikavesi!
    Liiva ja T-Väike siisesõidu foorid paaris suunal ammu viltu ja näitavad ei tea kuhu! Kaua veel?
    Kuigi ka Edealaraudteel kõvasi pohhuismi, siis üldjuhul mõned mehhaanikud ikkagi tasemel. Nagu Pärnus või Viljandis, mida lähemal aga Tallinnale, seda hullem!

    Reply
  5. Ministriproua vastus!

    Ohutus nii maanteel kui raudteel on riigi jaoks väga suure tähtsusega. Kõikide õnnetuste puhul viiakse läbi täpne analüüs õnnetuse põhjuse kohta ja tehakse sealt vastavad järeldused

    Mage! Raasiku puhul ei näinud ametnikud, et foore ei ole näha! No mis järeldusi sa teed, kui oled pime, kurt, ja kirjaoskamatu? No kurrat, kas tõesti on raske olla selgrooga ja aus?

     

    **********************************************************

     

    kolmapäev, 16. juuli 2014

    Noarootsi - ettevedu rongidele...

    Käisime Noarootsis. Rene põhjusteas pika võttepäeva, aga see oli tore tunne....



    Muide, ka teeärsete parklate (bussipeatuste jm) tekkimisega ei saa absoluutselt rahul olla. Remonditavaid kilomeetreid koguneb palju, ühtki parkimiskohta autodele turismibussidele jt, aga mitte!? 
    Mind väga huvitaks, miks meil nii palju RÄÄGITAKSE nende vajadusest, aga tegijad sellest midagi kuulnud pole?


    Eilse külastusega Läänemaale sain veendumust ka selles osas, et ka raudtee lähipiirkonnad, nagu Noarootsi, Matsalu, Dirham jt, on osa sellest. Haapsalu raudteel on võimalik tagada väga hea rongide täituvus, koos töös bussifirmadega ja "Pargi ja Sõida" süsteemi rakendades. Kohalike turismiga tegelejate kindlustundest tuleviku suhtes rääkimata. Muide, eile õhtul oli Haapsalus peaaegu 100%-selt majutuskohad hõivatud. Kas seda ka ei nähta? Või kardetakse majutusasutustes samasugust ületäituvust, nagu on pidevalt rongides?

    Väike repliik FB-s minister Palole.

    Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ma vastan Haapsalu teemal tuhandetele küsimustele juba kaks aastat ning seni saan öelda vaid, et "leige huvi" ei ole mitte läänemaalastel, nagu kunagi arvati, vaid hoopiski teises kandis...

    Raudtee signalisatsioon tähendab raudteefoore, millede nähtavus valdavas enamuses ei vasta nõuetele. Rongide turvanguseadmed peaksid vältima möödasõitu punasest foorist, mis vähemalt ennemuistsetel aegadel oli kõige suurem ohu allikas. Ülekäikudel on vahel ohu allikaks rattur või keegi teine, vahel valesti paigaldatud tõkkesüsteemid või hoopiski ohutusplakat. Nii et taas ei nähta, kuigi tegeldakse. Raasiku uue signalisatsiooni eest muidugi "ennetähtaegse" paigalduse eest Eesti Raudteele suured tänud!

    Haapsalu Raudteejaam Tagasi Tartus suudeti lõpuks vaksal korda teha ja see hea. Küll aga ei näe MKM vajadust ülekäikude järgi. Kuigi tunnel ei sobi rattamatkajatele ja parkla pool oleks ülekäik vägagi hea... Mina ja reisijad näevad vajadust!? Kui aga sõidusoodustustest rääkida, siis linna- või vallatranspordis otsustab KOV. Kes aga teeks otuse persid väidetavalt toetavas riigis selle kohta, et rongides oleks perepileti soodustus 50%? Kasvõi üldise 10 % hinnatõusu arvelt? Kui kristalselt aus olla, siis võiks Ülo Mälgand olla vabalt ministri nõunik. Eriharidusega või mitte, aga NÄEB!.Ja lisaks, kahju muidugi, aga siingi kipub olema nii - kui kord on vastatud, siis edasi vastamise kohustus puudub, sest probleemid saavad lahenduse esimese vastusega. Seda olen kirjavahetuses väga tihti märganud, kuigi probleemid saavad lahenduse ikkagi siis, kui neid probleeme NÄHAKSE. Olgu siis Balti jaamas, Raasikul, Husaris või Rohukülas. Ahjaa, Kalevi-Kassinurme, Vorbuse ja Sõmeru jaoks ei leita ka mingit miljonit (kroonides), et inimesed saaksid sõita...

    Ja mõnigi veel juurde. Lihtsalt infoks.



    Noarootsist näeb Haapsalut käeulatuses. Kohalikud tulid rohu vahelt piiluma, millega tegu, vallavalitsusest ei tuldud. Aga isegi ilma vallavanemata tõi ringsõit selgelt välja ka nende kantide sobivuse rongiliikluseks. Olgu siis autoga Nigula-Leediküla peatusesse sõites või rattaga rongilt Põõsaspeale või Pürksi suundudes. Mulle meeldib viimasel ajal öelda, et MA NÄEN, vastukaaluks ametnikele, kes tihti EI NÄE....


    Ettevedu ehk juurdevedu. Vanasti nimetati kitsarööpmelist raudteed juurdeveoraudteeks. Nende eesmärk teatud mõttes oli kaupade ja reisijate juurde- ehk ettevedu "suurtele". Põhimõtteliselt on Noarootsi üks näiteid juurdeveopiirkondadest. Nagu kõikjal Eestis. Saamaks aru, mida raudtee annab, millised seosed võivad tekkida jne, ei tohi piirduda sellega, mida näed rongi aknast, aga näha tuleb kaugemale. See oligi saate võttepäeva eesmärk. Üksiti näidata ka seda, et mitte ainult kohalikud ei saa tulla rongile, vaid ka külalised tulla rongiga puhkama. Ja veel, Nigula peatuse olulisusest. See on kõige otsem võimalus suunduda Noarootsi ning Dirhamisse. Taeblas jääb rongipeatus bussipeatusest ja maanteest liiga kaugele, Nigula aga parim variant.






    Österby sadamamuulil.


    Tuleb meelde, üks laul filmist "Siin me oleme"...
    Kas ministriproua näeb?


    Pürksi mõis.




    Noarootsi Gümnaasium asub Pürksis. See, et õpilased tulevad siia üle Eesti, tähendab muuhulgas ka seda, et ka neile on rongiliiklus oluline, ning vastupidi. Taas üks sihtgrupp, tera-tera haaval reisijaid "üles korjates" täitubki rong! Või on õigem kõiki vedada Tallinnast bussidega? Õpilasi, spaaturiste ja kooliekskursioone jne?







    Lahtiste silmadega ringi käies näeb, et siin elatakse veel...


    Kuigi taevas võib olla tume!




    Saare mõis. Tänu omanikele suurte rahade eest taastatud. Saab puhata, süüa - mis sa veel oskad tahta?







    Ehitatud siitsamast murtud paest. Ja õnneks hoitakse alles asju, mida inimesed just hoidmise pärast annetanud! Vägev!






    Siin elati palju aega enne Euroliitu...














    Rongidega seotud bussiliiklus ongi oluline nii kohalikule kui külalisele. Ma ei pea sugugi tulema kohale autoga, tihti on palju lihtsam võimalus.




    Tasemel ühispeatus tähendab ka paremat minekut kohalike kaupadele. Sellest Ühispeatuste teemades küllaga juttu olnud.
    Peaminister ei tea midagi Kohila keraamikast, ehk võiks ta siit lugeda varasemaid kirjutisi? Saaks paljugi imelist näha ja teada!





    Hea kodune lõuna (pildilt puudu pannkoogid) ja kõht püsis õhtuni täis!






    Produtsent "ehmatas ennast siniseks" kui pakuti otse aiast korjatud melissiteed. Kui paljud meie noored teavad, et ka nii saab? Ja veel parema kui poepakikestest?
















    Tegemist on ilusa kandiga ja tõepoolest, aina rohkem on kohti, kus puhata!
    Teeristi!

    http://www.teeristivilla.ee/










    Tundub, et kuldnokad juba kogunevad.








    Kes esimene sussid püsti viskas?










    Vesikiil.




    Punnpea ja all keegi silmikutest?





    Merelaevanduse päevamärgid.



















    2 kommentaari:

    1. Tore, Vello, kui äratundmisrõõmu leiad.

     

  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi On tehtud piisavalt uuringuid ning iga Läänemaa ja Hiiumaaga ehk siis regionaalpoliitikaga kursis olev inimene on aru saanud Riisipere - Rohuküla raudtee vajalikkusest. Millal mõistetakse MKM-s, et selle raudtee mõju ulatub Dirhamist Virtsuni ja Hiiumaalt Keilani, tegelikult isegi Tartuni, Võruni ja Peterburini?? Eriti kui arvestada, et elektrifitseeritud raudtee Rohukülani (teadmiseks elektrironge on meil piisavalt, erinevalt diiselrongidest) on oma hinnalt võrdne paari viaduktiga. Muide samamoodi suure mõjualaga on ka Valga - Koidula raudtee!
  •  
     

    Kommentaare ei ole:

    Postita kommentaar